/nginx/o/2011/11/04/820362t1ha756.jpg)
Kirurg doktor Tiit Meren astus Isamaa ja Res Publica Liitu ja kandideerib Eerik-Niiles Krossi meeskonnas Tallinna linnavolikokku.
Kirurg Tiit Meren astus IRLi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Otsustasin liituda IRLiga, kuna mulle läheb väga korda Eesti tulevik. IRLis on palju selgrooga inimesi, kes Eesti iseseisvust ja selle kaitsmist peenrahaks ei vaheta. Kui Eerik-Niiles Kross tegi mulle ettepaneku ühineda tema meeskonnaga, otsustasin et tahan kuuluda nende inimestega ühte, kes seisavad ausa ja läbipaistva Eesti eest,» põhjendas Meren, kes peab end tänapäevaseid lahendusi soosivaks mõõdukaks konservatiiviks.
«Tiit Meren on ei ole ainult Eesti üks paremaid kirurge, Tiit on ennast tõestanud eduka organisaatori, ettevõtja ja keeruliste protsesside juhtijana. Ta on harjunud kriisisituatsioonides õigeid otsuseid langetama,» ütles IRLi linnapeakandidaat Eerik-Niiles Kross.
«Ma olen kindel, et Tallinna tervishoiusektor saab doktor Mereni näol just sellise juhi, kes suudab süsteemi korda panna ja samas inimestega lihtsas keeles suhelda.»
Tallinna linnavolikogus soovib Meren linnahaiglate toimimise koos sõltumatute analüütikutega tükk-tüki haaval lahti harutada ja eemaldades sealt kõik haigete ravimiseks mittevajaliku «poliitilise», et saada selgeks, kui palju rahalisi vahendeid haigetele arstiabi osutamiseks täna selles sektoris puudu on.
«Linnale kuuluvate haigemajade tegevuse läbipaistvaks tegemise näitel saaks demonstreerida kui palju või vähe raha meil tervishoiu teenuse osutamiseks koos Eesti Haigekassa tulevate summadega täna on. Sealt edasi saab alustada laiemat üleriigilist arutelu teemal millistele protseduuridele, millises mahus ja kui teaduslikult põhjendatult haigeid ravides me täna Eesti Haigekassa poolt eraldatavat raha kulutame. Tänaseni ei tihata neid probleeme erinevatel põhjustel avada,» rääkis Meren.
«Edasi on juba lihtne prognoseerida tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkust Eestis. Seda kõike tuleb ausalt seletada ka haigele, kelle ootused tervishoiu teenuse kättesaamisel ei ole just alati olemasolevatel võimalustel põhinevad. Samuti vajavad arstid ning õed selgitust, et teada, kuidas nad oma edasist töökarjääri Eestis võivad planeerida,» ütles Meren.
«Kui muuta arstiabi andmine Tallinnas ja edasi ka Eestis jälle haige huvidest ja vajadustest lähtuvaks, tahaks haige oma raviraha endaga mitte ainult piiriüleselt vaid ka riigisiseselt kaasa võtta ja minna ravile sinna haiglasse, kus ta usub kõige kiiremat ja kohasemat abi saavat,» selgitas Meren.
Tiit Meren on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, kaitsnud teaduskraadi südamekirurgias. Ta on töötanud vaheaegadega kaks aastat Zürichi Ülikooli südamekirurgia kliinikumis Šveitsis ning on Tallinnas paikneva Taastava Kirurgia Kliiniku üks rajajaid. Samuti on ta töötanud sõjakirurgina Afganistanis. Tiit Meren on lõpetanud vabatahtlike reservohvitseride kursuse Kaitseväe Võru Lahingukoolis ja on Eesti Reservohvitseride Kogu Juhatuse liige.