Venemaalt ujus saar üle Narva veehoidla Eesti poolele

Suurvee tõttu on tavapärasest pikemat aega avatud Narva veehoidla vesiväravad ning Narva jõe org on nüüd vett täis. Foto: Tanel Mazur / SL Õhtuleht

Venemaa loovutas reedel tahtmatult tüki oma territooriumist Eestile, kui Narva veehoidlas asuvalt saarelt murdus küljest kuue hektari suurune metsaga kaetud tükk ja triivis Eesti poolele.

Kirde piirivalvepiirkonna staabiülem Valeri Kiviselg selgitas Põhjarannikule, et Narva veehoidlal, peamiselt Vene poolel, tekivad madalikele looduslikud ujuvsaared, millele on aastatega kasvanud ka taimestik. Kuna tänavu on veetase kõrge, on saared hakanud liikuma.

Umbes kolm nädalat tagasi märkas Eesti piirivalve radar tundmatut hiigelobjekti riigipiiri ületamas. Objekt liikus Ivangorodi hüdroelektrijaama tammi suunas. Siis jõuti lüüsid avada ning algselt umbes 6000 ruutmeetri suurune maatükk jõudis lõpuks mööda Narva jõge mereni, risustades muda ja juurestikuga ka Narva-Jõesuu liivaranda.

Reedel Narva veehoidlas asuvast saarest murdunud ja Eesti poolele liikunud umbes nelja hektari suurune tükk on tihedalt metsa täis kasvanud. Reedel oli saar Eesti poolele kinni jäänud, kuid piirivalvurite hinnangul võib see taas liikuma hakata.

Seda, kuidas veehoidlal hulkuv saar edasi käitub, ei osanud reedel keegi arvata. Samas kardetakse, et saar võib kahju teha Narva jõel asuvatele rajatistele.

Vene hüdroelektrijaama esindajad peavad võimalikuks, et saar triivib jaama tammini ning ühe võimalusena saab seejärel avada hüdroelektrijaama lüüsid. Nii on väike lootus saar veejoaga purustada. «Kuid enne kui tamm avatakse, tuleb kalamehi ja teisi inimesi sellest teavitada, et keegi ohtu ei satuks,» rõhutas Kiviselg.

Samuti polnud reedel veel teada, kas saare purunevad ja suure vooluga Narva jõkke sattuvad tükid võivad teel Soome lahte kahjustada raudtee- ja maanteesilda.

Narva kordoni ülem Rein Steinfeld ütles Põhjarannikule, et viimase kümne aasta jooksul ei ole Narva veehoidlal asuvad saared Eesti poolele ujunud.