Tallinna raekoja arhitektuurikonkursi võitsid taanlased

Raekoja arhitekuurikonkursi võidutöö. Foto: Bjarke Ingels Group ApS

Tallinna linnavalitsuse uue hoone kavandamiseks korraldatud rahvusvahelisele konkursile esitas parima ideekavandi Taani arhitektuuribüroo Bjarke IngelsGroup ApS.

Võiduprojekti autorid on Bjarke Ingels ja Jakob Lange.

Teise koha sai Alver Arhitektide (Andres Alver, Ulla Saar, Tarmo Laht, Indrek Rünkla, Sven Koppel) kavand ja kolmanda koha sai arhitektuuribüroo Kolm Pluss Üks OÜ (Andres Ojari, Ilmar Valdur, Markus Kaasik, Raul Kalvo, Pirko Võmma, Tanel Tatsi).

Abilinnapea Taavi Aasa sõnul osutus uue raehoone ideekonkurss üle ootuste populaarseks ning sellel soovis osaleda 81 arhitekti ning arhitektuuribürood. bürood. «Konkursi tingimustele vastas neist 79, neist omakorda 47 esitasid käesoleva aasta jaanuari lõpuks ideelahendused, mille seast valis žürii välja üheksa paremat,» rääkis Aas.

Ta lisas, et 4. juunil koos istunud žürii oli esikolmiku väljavalimisel äärmiselt üksmeelne. «Võidutöö leidmisele eelnes pikk ja põhjalik analüüs, kuid lõpliku otsuse tegemisel ei olnud vaja hääletada, sest kõik žürii liikmed olid ühte meelt,» kinnitas abilinnapea.

Aasa juhitud žüriisse kuulusid veel Riia peaarhitekt Janis Dripe, arhitekt Tarald Lundevall Norrast, arhitekt Peter Wilson Saksamaalt ning Eesti arhitektid Martin Aunin, Tiit Trummal, Kalle Komissarov j asendusliikmena Andres Levald. Samuti Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ja linnakantselei haldusdirektor Viljar Meister,.

Kalle Komissarovi sõnul summutas konkurss temas vähimadki kahtlused, kas tulevase raekoja asukoht on ikka õige. «Selle asukohal on väga suur potentsiaal. Samuti vajavad kultuurikatel, rannapromenaad ja linnahall enda kõrvale katalüsaatorit, ilma milleta toimuks seal vähe. Sellest tekib kindlasti suurepärane sümbioos,» arvas Komissarov.

Komissarovi sõnul on Eestis vähe korraldatud kahevoorulisi arhitektuurivõistlusi, kuigi see on äärmiselt sobilik formaat vastutusrikaste objektide puhul. «Teises voorus pälvisid žürii tähelepanu eelkõige need lahendused, mis olid edasi arendatud. Osad tööd arenesid esimese ja teise etapi vahel tohutult edasi. Mõned osavõtjad tegid aga väga vähe tööd, justkui oleksid nende tööd juba esimeses voorus täiesti valmis olnud,» rääkis Komissarov.

Võidutöö ühe autori, arhitekt Bjarke Ingelsi sõnul algas tema jaoks kõik eelmisel aastal, kui tema arhitektuuribüroo võttis tööle oma esimese eestlasest töötaja. «Just tema soovitas meil sellel konkursil osaleda. Seda meenutades soovitades soovitan ma kõigil eestlasi palgata. Seda enam, et just eestlased on kujundanud meie lipu,» lausus Ingels.

Ta lisas, et niisugused projektid peavad sündima linnaelanike, linnavõimu ja arhitektide mõtete sünergiana. «Paradoksaalne on see, et tihtipeale sellistel konkurssidel osaledes oleme, meie arhitektid ära lõigatud neist inimestest, kes hakkavad seda hoonet tulevikus kasutama,» rääkis arhitekt.

«Sellel konkursil oli kõik teistmoodi, sest see toimus kahes järgus. Ja see andis meile võimaluse esimese ja teise etapi vahel pidada dialoogi ja arutleda. Ja sellest dialoogist tuli välja idee, mille me ka rakendasime. Et raekoda võiks olla võrgustik - ametite ja kontorite võrgustik. Pigem avalik küla kui suur kontorikast. Ja see avalik ruum mitte ainult ei ümbritse raekoda, vaid tungib ka sinna sisse ja võimaldab kodanikel oma võimuga interaktiivselt suhelda,» tutvustas Ingels oma nägemust Tallinna uuest Raekojast.

Linnapea Edgar Savisaare sõnul on äsjalõppenud konkurss väga tähtis, sest tegemist on esimese korraga pärast 1404. aastat, kui Tallinna linnavalitsus endale päris oma maja ehitab. «Me ehitame selle maja valmis varem või hiljem, väiksemate või suuremate raskustega, aga me usume, et sellest saab oluline sündmus Tallinna jaoks,» ütles Savisaar.