Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Parimad koolilõpetajad kibelevad Eestist ära

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lars Trunin, Kadrioru Saksa Gümnaasium
Lars Trunin, Kadrioru Saksa Gümnaasium Foto: Raigo Pajula.

Parimad Tallinna gümnaasiumilõpetajad usuvad, et välismaal on paremad töö- ja õppimisvõimalused, kuid ka Eesti pole veel täiesti maha kantud.

«Te olete imelised, te suudate kõike,» kuulutab lõpetajate nimel kõnet pidanud Lars Trunin Kadrioru Saksa gümnaasiumist. Teda kuulab Tallinna raekojas ligi sada parimat Tallinna gümnaasiumilõpetajat, kelle kool on aktusele saatmiseks välja valinud. Nad võtavad vastu Tallinna tänumedali ja linnapea Edgar Savisaare personaalse pühendusega luuleraamatu «Eluluule», kuid helges tulevikus pole kõik neist sugugi nii kindlad.

«Ei tea, mis tulevikus saab, võib-olla kukub kõik kokku,» ütleb nahktagi, punaste sukkade ja tanksaabastega Lucia Jaska Tallinna 37. keskkoolist. Kuldmedaliga lõpetanud tüdruk soovib pühenduda inimeste ravimisele ning õppida selleks tüvirakkude teraapiat. Kuna sellega Eestis ei tegeleta, tuleb Jaskal suunduda Hispaaniasse. «Eestisse tulen tagasi siis, kui siin liikluse olukord paremaks läheb,» ütleb ta tõsiselt.

«Reaalsus on natuke õudne,» tunnistab Tallinna Juudi kooli lõpetanud Inna Fleišer. Ta usub, et Euroopas on rohkem võimalusi nii õppimiseks kui töötamiseks. «Kuigi, kui võõrana tulla, siis alguses on võib-olla elu halvemgi,» möönab Fleišer. Igal juhul tahab ta enda välismaal õppimisega proovile panna.

Aga mitte kohe. Esialgu pürib Fleišer Eesti Kunstiakadeemiasse lavakujundust õppima. Raske tööturu olukord hetkel veel muret ei tee - praegu on haridus kõige tähtsam.

Kuldmedaliga Tallinna Mustjõe gümnaasiumi lõpetanud Anna Dorofejeva on kindel soovis minna tööle välismaale, sest seal on suurem palk. Ta tahab tegeleda meditsiiniga, kuid kardab verd. Niisiis on valikuks proviisorieriala Tartu Ülikoolis. «Tahan ikka optimistlik olla,» ütleb ta vaikselt.

EBS gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetanud Juho Salusel on sihid paigas: kõigepealt Tartu Ülikooli juurat õppima ja seejärel välismaale magistrantuuri, võib-olla Stanfordi ülikooli. «Ettevõtlik inimene suudab igas olukorras läbi lüüa,» on ta kindel. Seetõttu ennustab Salus ka Eestile jätkuvat arengut ja loodab, et elu läheb paremaks.

Kuldmedalist Raimond Valler Lasnamäe Üldgümnaasiumist on otsustanud esmalt ajateenistuse läbida. Selleks ajaks küpseb ehk ka otsus, kas õppida majandust või näitlemist. Ta kibeleb USAsse või Itaaliasse - nii keele kui kliima pärast. «Vihm ei meeldi mulle eriti, Inglismaale ei läheks,» naerab ta.

Tänasel gümnaasiumilõpetajal soovitab Valler õppida psühholoogiat. «Neil on praegu palju tööd,» muigab poiss. Tulevikust rääkides on Valler optimistlik: «Meie olemegi Eesti tulevik; kõik on korras!»

Kõnes noori oma unistusi teostama innustanud Lars Trunin arvab, et Eestil on tugev potentsiaal nii hea asukoha kui tarkade noorte inimeste tõttu. Perspektiivsete erialadena pakub ta loodusteadusi, sotsiaalteadusi, arstiteadust, psühholoogiat ja infotehnoloogiat. «Igatahes vähem majanduserialasid,» kinnitab Trunin. Ise on ta valiku teinud Tallinna Tehnikaülikooli rakenduskeemia ja biotehnolooga eriala kasuks. Edasi on sihiks Harvardi ülikool USAs või mõni Saksamaa ülikool.

«Mina tulen tagasi raudselt,» kinnitab Trunin. «Eesti on nii armas koht.»

Tagasi üles