/nginx/o/2021/11/24/14221126t1h70ce.jpg)
/nginx/o/2010/10/15/450105t1h5c42.jpg)
Kaitsepolitseisse 1990ndate alguses tööle võetud endisi KGBlasi ei usaldatud kunagi juhtivatele kohtadele ja neid hoiti isegi füüsiliselt teistest eraldi, ütles kaitsepolitsei toonane juht Jüri Pihl Postimehele.
Jüri Pihl: eks-KGB-lasi ei saanud algusest peale usaldada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eks neid endisi KGB-lasi umbes kümmekond oli, kes üle tulid - nad olid salajase jälgimise ja tehnilise poole pealt. Otsustajate hulka neid ei lastud,» kinnitas Pihl.
Toonane kaitsepolitsei peadirektor ütles, et mäletab Veitmani tehnikamehena, kelle ametisse võtmine oli sundkäik. «Veitman oli samamoodi tehnikamees. Saime ju KGB-lt päranduseks tehnikat, mida nad ei jõudnud ära viia, ja oli vaja inimesi, kes seda tehnikat tunneksid,» meenutas ta.
KGB-minevikuga mehed organisatsiooni täit usaldust siiski ei pälvinud. «Kui ühe korra juba üle tuled, siis on ka teist korda lihtsam üle minna. Ega neid endisi algusest peale eriti ei usaldatud ja 90ndate lõpus hakati neid ka kõrvale suruma, vastuluurest ja teabehankest eemale hoidma ning rohkem sinna kriminaal- ja korruptsioonisuuna peale ajama. Need endised olid algusest peale ka eraldi,» ütles Pihl, viidates sellele, et lisaks kõigile tuntud Toompuiestee majale on KAPO käsutuses tegelikult veel ka teisi hooneid ja eks-KGB-lased olid ka füüsiliselt teistest eraldi.
«Millest ma aru ei saa on see, miks teda juba 2005. aasta paiku pensionile ei saadetud, siis sai ju 20 aastat staaži täis,» ütles (kuni aastani 1994 loeti KAPOs töötatud ühte aastat kolme eest, see tähendab et 1991. aastal kaitsepolitseisse tööle minnes, oleks 20 aastane pensionistaaž tekkinud 2005. aastal – toim.)