«Ole vait, naine,» ütles Nipernaadi, «veel on jäänud paar lühikest silmapilku mu suvest ning need on minu päralt. Näed sa – veel on rannas paar mustendavat laiku, mitte kogu maa pole veel lumega kaetud. Olen sinu päralt alles siis, kui kogu maa on valge vaiba all.»
Tellijale
Teistpidi Nipernaadid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii ütles Toomas Nipernaadi oma naisele Katarina Jeele, kui viimane talle talve hakul järele tuli. Terve suve oli Toomas ringi rännanud, kuid talvel oli Toomas tema oma. Toomas pöördus oma Katarina Jee juurde alati tagasi, ükskõik, mis vahepeal juhtunud oli.