Juhtkiri: ravikahju hüvitamise mitu küsimärki

Foto: Urmas Nemvalts

Eesti inimestel tuleb hakata endale tasapisi tunnistama, et lisaks banaani kõveruse ettekirjutamisele tuleb Euroopast ikka midagi head ka. Oktoobris kehtima hakkav piiriülese ravi direktiiv tekitab vajaduse töötada välja ka kõiki patsiente ja raviasutusi hõlmav kindlustus. Et Eestis sellist süsteemi veel pole, kätkeb endas küll lisariski tervishoiuteenuse pakkujatele, aga ei takista direktiivi juurutamist.

Kindlustuskaitse on paljudel arstidel ja haiglatel olemas juba praegu, kuid Eesti senine kord, kus patsient peab ise raviviga tõestama ja hüvitise eest ka kohtus võitlema, võib piiriülese ravi korral hüvitistele kuluvad summad teadmata kõrgustesse kasvatada. Seda esiteks. Teiseks hirmutab kahjude korvamisel läbipaistva mehhanismi puudumine minema maksujõulised välispatsiendid, kelle koduriigis see olemas on. Soomes näiteks töötab patsiendikindlustus juba 20 aastat.

Kolmandaks aga peaks Põhjamaade eeskujul planeeritav mittesüülisuse põhimõte kahju käsitlemisel tekitama Eestisse ravivigade statistika, mis seni puudub. Arvatakse, et summa, mille kindlustusseltsid aastas hüvitistena patsientidele maksavad, on kokku umbes 100 000 eurot. Mille eest, on täpsemalt teadmata, sest enamasti on tegemist haigla ja patsiendi kokkuleppega ning praegune süüdlase otsimisele suunatud põhimõte paneb tervishoiuteenuse pakkujate suud ravivigadest rääkimisel lukku.