/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2013/08/08/1949078t1h6af1.jpg)
Mullu skandaalide keskmesse tõusnud Maanteeametis ei kasutatud ka väikeste ostude puhul maksumaksja raha säästlikult, ilmneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseauditist.
Audit: maanteeametis on riigi raha ebaotstarbekalt kulutatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt võttis ministeerium tänavu kevadel uurida 2012. aastal tehtud alla 10 000 euro jäävad tehingud Maanteeameti kolme osakonna kulukontodel, et võrrelda sarnaseid kuluridu ja hinnata, kas nende asemel võinuks korraldada hankeid.
Enim häirib ministeeriumi see, et Maanteeameti osakonnad ei planeeri oma vajadusi ette, mistõttu vajalikku inventari ei osteta ühe riigihankega, vaid sadade eri arvetega aasta jooksul.
Näiteks kulus Maanteeametil mullu ohutusvestidele 17 470 eurot. Veidi üle poole sellest kulutati ära kahe riigihankega, kuid 8 039 eurot maksti vestide eest üksikute arvete alusel. Sama mudel, aga poole suuremas summas, kordus ka trükiste ja kleebiste tellimisel. Täpselt sama ka sülearvutite puhul.
Audiitor märgib, et samal ajal puudub Maanteeametis tegelikult telefonide ostmise kord ja pole seatud ülempiiri sellele, kui suures ulatuses Maanteeamet oma töötajate mobiiltelefonid kinni maksab.
Aasta jooksul ostis Maanteeamet 65 korral mobiiltelefone kokku 14 305 euro eest, kuid hanget selleks läbi ei viinud. Kokku saadi sel moel 103 mobiiltelefoni. Audiitor märgib, et samal ajal puudub Maanteeametis tegelikult telefonide ostmise kord ja pole seatud ülempiiri sellele, kui suures ulatuses Maanteeamet oma töötajatele soetatavad mobiiltelefonid kinni maksab.
Suurim summa, üle 48 000 euro, kulutati aga bürookaupadele, mida 2012. aastal osteti sageli väikestes kogustes ja väikeste summade eest - ligi 500 eri arvega.
Audiitorid järeldavad, et Maanteeameti eri regioonidel on praegu liiga suur otsustusvabadus oma ostude tegemisel. Mõningatel juhtudel ei ole läbi viidud isegi neid hankeid, mida seadus nõuab ning kokkuvõttes pole riigi raha säästlikult kulutatud.
Audiitorite jaoks jääb arusaamatuks näiteks see, miks on Maanteeameti töötajad ostnud 2012. aastal 9 korral kütust tanklaketist, millega ametil pole hankelepingut. Samuti on ameti töötajad 12 korral täitnud autopaaki oma raha eest ja esitanud tööandjale hiljem arve. Sama tehti 20 korral ka bürookaupade ja 12 korral IT-tarvikute ostmiseks.
Maanteeamet: parandame end
Maanteeamet ütles vastuses ministeeriumile, et on alustanud mobiilide soetamise ja kasutamise korra väljatöötamist ja see peaks valmima 31. oktoobriks. Ühtlasi kavatsetakse aasta lõpuks läbi viia ühtne riigihange kõigi nende mobiilide ostmiseks, mida veel tarvis läheb.
1. jaanuarist on Maanteeametil aga kavas kõigi piirkondade bürootarvete vajadused ühte riigihankesse koondada. Keerulisem on lugu aga trükiste ja kleebistega, sest mitte kõiki neid pole võimalik pikaks ajaks ette tellida. Seetõttu ostetakse ka tulevikus eraldi need trükised ja kleebised, mida on vaja ühe kampaania raames või mille vajadus tekib jooksvalt aasta jooksul.
Riigiasutuse must minevik
Maanteeamet sattus audititega esimest korda avalikkuse kriitika alla 2006. aastal ja uuesti mullu märtsis, kui riigikontroll andis hävitava hinnangu suurtele teehoolduse riigihangetele.
Kaks kuud hiljem tulid ilmsiks Maanteeameti juhtkonna eksootilised tööreisid, mis ületasid ettenähtud tähtaegu ja kus kulutati vaba aja veetmiseks maksumaksja raha. Tänavu juunis mõistis Harju maakohus maanteeameti eksjuhi Tamur Tsäkko süüdi riigihangete teostamise nõuete rikkumises ja usalduse kuritarvitamises ning määras talle tingimisi vanglakaristuse.