Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Lasteaedade tuleohutus läheb tasapisi paremaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Laste tuletõrje olümpia.
Laste tuletõrje olümpia. Foto: Ants Liigus.

Tallinna lasteaedades on tuleohutusega asjad enam-vähem korras, päästjatele teevad aga muret niinimetatud lastehoiuteenuse pakkujad.


Sügiseks saavad automaatse tuletõrjesignalisatsiooni viimased kaheksa lasteaeda, kus seda siiani ei olnud. Viimaste hulgas saavad hiljemalt 30. septembriks automaatse tulekahjusignalisatsiooni Kadrioru lasteaed, Tihase lasteaed, Sikupilli lasteaed, Ülemiste lasteaed, Muhu lasteaed, Arbu lasteaed, Kalamaja lasteaed ja Lasnamäe lasteaed-algkool.

Põhja-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo juhataja Andur Soo sõnul on automaatne tulekahjusignalisatsiooni ehk ATSi olemasolu üks nõudmistest, mida kõik lasteasutused peavad täitma.

«Lasteaia hoone on jagatud tsoonideks ja kõik tsoonid peavad olema varustatud anduritega,» lausus Soo. Ta lisas, et ATSil peab olema ühendus turvafirma dispetšeriga ning lasteaia töötajad peavad teadma, mida teha juhul, kui signalisatsioon tööle hakkab.

Muid probleeme lasteasutustel aga jätkub. Nii sai üks lasteaed hiljuti ettekirjutuse, milles nõutakse tuletõrje veevärgisüsteemi taastamist. Soo sõnul nõutakse lasteaedadelt tuletõrje veevärgi olemasolu juhul, kui see on omal ajal hoonesse projekteeritud.

«Meie nõuame selle projektijärgset taastamist. Kui lasteaed soovib hoone sisestest tuletõrjekraanidest ja muudest asjadest loobuda, siis tuleb teha tuleohutusbüroole vastav taotlus ja ära jäetud elemendid tuleb muude asjadega kompenseerida. Näiteks ehitada välja täiendav tuletõkkesektsioon, kust tuli edasi ei pääse, täiustada turvavalgustust või midagi muud,» selgitas Soo. Kuna iga objekt on erinev, siis on ka nendele esitatavad nõuded individuaalsed.

Rahapuudusega aga tuletõrje-eeskirjade rikkumist välja vabandada ei saa. «See, et raha ei ole, pole meie jaoks küll mingi argument. Ettekirjutuse täitmiseks antakse mõistliku pikkusega aeg ja kui raha ei ole, siis tuleb see leida või otsida alternatiivseid võimalusi ehk rakendada muid tuleohutusvõtteid,» lausus Soo.

Tema sõnul tavaliselt ettekirjutusi ikka täidetakse, aga aeg-ajalt peavad inspektorid ka sunniraha määrama. «Kui ettekirjutus ei ole määratud kuupäevaks täidetud, siis nõutakse sisse sunniraha. Kui seda on ükskord juba tehtud, siis saadakse aru, et raha läheb nii või teisiti majast välja, nii et parem on see kohe tuleohutusnõuete täitmise peale kulutada,» nentis Soo.

Aga kontroll on tuleohutusbüroo juhi sõnul kõikides Tallinna lasteaedades kõva ning lapsevanematel pole vaja oma võsukeste pärast muretseda. Pisut teine lugu olevat kõikvõimalike ettevõtmistega, mis mahuvad mõiste «lastehoiuteenus» nime alla.

«Seda teenust osutatakse ka korterites ja eramutes ja selle asja seadusandliku alusega on meil natuke raske. Kui lastehoius on üle kümne lapse, siis me tahaksime, et nad täidaksid samasuguseid nõudeid, kui lasteaiad. Näiteks et hoones oleksid tuletõkkesektsioonid,,» rääkis Soo.

Selles vallas on asi nii palju arenenud, et päästekeskus teeb koostööd Harju maavalitsusega ja uued lastehoiu teenuse pakkujad ei saa enne tegutsemisluba, kui tuletõrje on nende ruumid üle kontrollinud.

Tagasi üles