Minister: õpetajate ja õpilaste rahulolematus on rahvuslik eripära

Haridusminister Tõnis Lukas Gustav Adolfi gümnaasiumi koolitundi külastamas. Foto: Mihkel Maripuu

Haridusminister Tõnis Lukas põhjendab Eesti õpetajate ja õpilaste rahulolematust ja madalat enesehinnangut rahvusliku eripäraga.

«Mis puudutab enesehinnangut ja töötulemust, siis siin on meie õpetajate puhul sama tendents, mis õpilaste puhul,» kommenteeris haridusminister Tõnis Lukas Postimees.ee'le täna avalikustatud OECD uuringut, mille kohaselt Eesti õpetajd oma töö tulemuslikkusesse ei usu.

Lukase sõnul näitas rahvusvaheline PISA uuring, et väga heal või üle keskmise taseme olid Eesti õppurite tulemused ülesannete lahendamisel, samas jäi nende enesehinnang kõvasti alla keskmise.

«Suurele osale meie õpilastest tundus, et ülesanded on väga rasked, kuigi nad lahendasid neid maailmas peaaegu kõige paremini,» tõi ta näite.

Ministri sõnul tuleb ka õpetajate puhul välja sama tendents. «Muretsemine oma staatuse pärast ja ebakindlus täiendkoolituses omandatu suhtes on tähelepanuväärne, kusjuures õppekliima loomise, /.../ tunni läbiviimise ja tööle orienteerituse suhtes tunnis, selle poolest me oleme me edukad,» selgitas ta.

Nõudlikkus kui rahvuslik eripära

Lukase arvates on osaliselt tegemist rahvusliku tunnetuse eripäraga. «Seda me õpilaste puhul analüüsisime ja kui õpetajate puhul on sama, siis võib öelda, et see eriline nõudlikkus ja mitterahulolu oma praeguse seisundiga, teatav ebakindlus nii õpilaste kui õpetajate puhul väljendub selles,» selgitas minister.

Õpetajate mure oma staatuse pärast, mis ministri hinnangul on Eestis ebanormaalselt suur, ja sellest tulenev ebakindlus võib Lukase arvates laieneda ka tunnipidamisele.

Õpetajaameti mainet on vaja tõsta

«Õpetaja maine parandamine ja staatuse tõstmine, nii et teda austataks ja lastakse oma tööd teha, on võtmeküsimus,» toonitas minister. Tema arvates tuleks ilmselt teha muudatusi õpetajate koolitamisel, sest koolmeistri enesetunne sõltub suuresti sellest, kuidas ta on ette valmistatud ja kuidas ta tunnetus kujuneb esimestel tööaastatel.

Lukase kinnitusel on olukorra parandamisel oluline roll ka lastevanematel. Kui kõrvale jätta Tallinna ja Tartu kesklinna koolid, siis tavalised lapsevanemad ministri hinnangul iga päev oma laste koolielu vastu huvi ei tunne.

«See kandub pingetena õpilase ja õpetaja suhetesse, sest kui õpetaja näeb, et kodul on ükskõik, siis see tekitab õpetajas pingeid,» sõnas minister.