/nginx/o/2011/01/25/504029t1h8b05.jpg)
Enne valimisi hakkavad erakonnad usinalt pajatama mitmesugustest «ohtudest», mida vastasrinna kandidaadi valimine kaasa võib tuua: ühed räägivad kommunismi ohust või hirmutavad vene karuga, teised maalivad pilte turumajanduse julmustest. Niimoodi võimendatakse ka parteide ideoloogilisi erinevusi, märgib Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi direktor Anu Toots.
Paljud valijad ütlevad aga siiski, et kõik parteid on ühte nägu ja vahet pole, kelle valid. Osalt on see õige, sest linnas või vallas tuleb lahendada väga praktilisi elukorralduse küsimusi, millele on tobe riputada külge ideoloogilist silti. Ei ole vasakpoolseid või parempoolseid asfaldiauke; on vaid hea (ehk demokraatlik) ja halb (ehk omameeste) valitsemine.
Toots leiab, et praegu, aastal 2013 tuleb Eestis karta mitte vasakpoolseid või parempoolseid, vaid hoopis korrumpeerunud võimuihalejaid. Globaalne korruptsioonibaromeeter 2013 tõdeb, et Eesti inimestel on vähe usku korruptsioonile vastu seismisel. 20. oktoobril on meil võimalusel näidata, et see pole enam nii.
Oktoobrikuiste valimiste eel panid Postimees, Tallinna Ülikool ja Eesti Noorteühenduste Liidu Varivalimised seljad kokku ning alustasid projekti «Valija suvekool». Suvekooli kümmekonnas videoklipis antakse sügisel valima minejaile lihtsaid, selgeid ja loogilisi nõuandeid.
Kes on peibutuspart? Millega valimistel arvestada ning kas valida erakonda, valimisliitu või üksikkandidaati? Kuidas valimislubadusi lugeda ning millist kandidaati võib usaldada? Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi politoloogide mõtted ja soovitused on peagi kõigile kättesaadavad. Jutuks tulevad teemad, mille peale ehk igapäevaselt ei mõtlegi, kuid mille tulemusel sünnivad omavalitsustes üht- või teistsugused ning vahel ka üpris ootamatud valimislahendused.