/nginx/o/2013/08/06/1945304t1h0f2b.jpg)
Tallinna külastasid Helsingi linnaplaneerimisameti transpordikorraldajad, kelle eesmärgiks oli jalgratastel läbida 30-kilomeetriline teekond ja sealjuures hinnata siinseid jalgrattateid ja nende ohutust.
Helsingi ametnikud peavad siinseid jalgrattateid heaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Transpordikorraldajate jaoks oli tegemist eelkõige iga-aastase õppereisiga ja analoogseid ettevõtmisi on iga aasta, kas siis Soomes või muudes lähiriikides.
Helsingi liiklusinseneri Marek Salermo sõnul on Tallinna jalgrattateed sarnased Helsingi omadega. Jalgratturil tuleb väga sageli linnas sõites olla olukorras, kus ta peab otsustama, kas ta järgib jalakäija või autojuhi reegleid, lisas ta.
Salermo sõnul sarnaselt Soomega on Eestis jalgratta- ja kõnniteed ühised ja seega on väga keeruline eristada, kus kõnnib jalakäija ja kus sõidab rattur, kuigi rada võib olla joonega eraldatud.
Üldiselt peab Salermo pealinna jalgrattateid heaks ja kinnitas, et nautis Tallinnas ringi sõitmist väga. Ta lisas, et peab Tallinna juures positiivseks, et jalgratta- ja kõnniteed on väga hästi märgistatud ja seega on ringi liikudes väga hästi aru saada, kuhu järgmisena suunduma peab.
Jalgrattateedel puudub terviklik lahendus
Tallinna Tehnikaülikooli logistikainstituudi professori Dago Antovi sõnul on Eesti jalgrattakultuur võrreldes Soomega algtasemel. Antovi sõnul muretsevad eestlased liiga palju ohutuse pärast, eriti kui eelnevalt on olnud mõni halb kogemus.
Antovi sõnul on need jalgrattateed, mis olemas on, väga head, kuid kohati puudub terviklik lahendus. «Aeg-ajalt võib tekkida tunne, et sõidetakse väga heal teel, kuid siis järsku satutakse teele, kus näiteks kilomeeter maad on sõita peaaegu võimatu või väga keeruline,» lisas ta.
Küsimus on paljuski selles, et kas peaks tegema enne hea teedevõrgustiku ja seejärel tuleb ka palju rattureid, märkis Antov. «Teine küsimus on aga see, et kui meil ei ole jalgrattureid, siis kellele me teid ehitame ja raha kulutame,» lisas ta.
Eestis on liiga palju jalgrattaõnnetusi
Antovi sõnul võib jalgrattureid hirmutada see, et tänavu on väga palju jalgrattaõnnetusi ja selles nähakse suurt probleemi. Oluline on leida lahendus, kuidas jalgrattaga liiklemine oleks ohutu ja siis on lootust, et jalgrattakultuur edeneb.
«Jalgratturi liiklusohutus muutub tunduvalt paremaks, kui kriitiline mass oleks olemas, näiteks 30 jalgratturit tunnis,» sõnas Antov. Tema sõnul on praegu jalgrattureid vähe ja seega on autojuhtidel väga keeruline ratturitega arvestada. Kui autojuhid puutuksid ratturitega rohkem kokku, siis oleks parem arvestada, kus ja kuidas sõidetakse, märkis Antov.
Kõige rohkem sõidetakse Euroopas jalgrattaga Taanis ja Hollandis. Taanis on jalgrattaga liiklemine kõikidest teistest liikumisviisidest populaarseim. «Pankur sõidab hommikul ülikonnas jalgrattaga tööle, see on seal täiesti tavaline,» sõnas Antov.