Keelelaager toob noored koju

Pärast lõunasööki on laagrilistel poolteist tundi vaba aega, et üheskoos näiteks parvetada. Foto: Mihkel Maripuu

Välismaal elavad eesti päritolu noored õpivad keele- ja kultuurilaagrites nii eesti keele grammatikat kui ka rikastavad oma sõnavara.
 

30 noort 13 riigist veedavad praegu üheskoos aega Viljandimaal Kõo vallas Venevere puhkekeskuses, et koos tundma õppida eesti kultuuri ja keelt. Usinaid keeleõppijaid abistab kaheksa nendevanust kohalikku tugiõpilast, kelle põhiülesandeks on tandemkeeleõppe läbiviimine.

Laagrisse tugiõpilaseks valitud Lisete rääkis eile, et kogu seltskonnas on vaid kaks noorukit, kes ei räägi soravalt eesti keelt. «Ma tegelikult arvasin, et nad ei oska üldse eesti keelt, aga see üllatas, kui hästi räägivad,» selgitas neiu.

Lisaks on väliseestlaste õpetamine andnud Lisetele hea õpetamiskogemuse ja keele­praktika. «Õppisin eile paar sõna soome keeles. Kuna õpin koolis saksa keelt, saan seda harjutada, samuti inglise keelt,» rääkis ta.

Soomest laagrisse tulnud Sandri sõnul õpib ta iga päev uusi eesti keele sõnu ja väljendeid. «Kirjutasime, mis vanasõnu teame, vahepeal panime komasid ka,» kirjeldas noormees.
Kõige raskem on Sandri arvates see, et võrreldes soome keelega peab eesti keeles «y» asemel kirjutama «ü».

«Üritan kogu aeg meelde jätta – aga ikka läheb mõnikord valesti,» nentis ta.
Saksamaalt tulnud Remy tõi esmalt välja laagritundides tehtavad etteütlused, kus on tema arvates kõige raskem komasid õigetesse kohtadesse panna.

««Hüva leili!», «Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub», «Käbi ei kuku kännust kaugele»,» – loetles ta hiljuti omandatud käibeütlusi ja kuuldud vanasõnu; samuti lubas poiss Saksamaal oma sõpradele eestikeelseid sõnu õpetada.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa tõi välja, et tegemist on nii keele- kui ka kultuurilaagriga, kus on oluline meeskonnatöö arendamine ja sõprussuhete tekkimine. «Me räägime siin globaalsest eestlusest,» selgitas ta.

Laagris osalemine on tasuta ja huvi on väliseestlaste seas suur. Laagrisse pääsevad noored välismaal tegutsevatesse Eesti kultuuriseltsidesse endast märku andes. Seejärel valitakse motivatsioonikirja alusel välja need, kes saavad tosin päeva laagrisuve veeta, samuti näha ekskursioonide käigus Eestimaa eri paiku ja külastada muuseume.

Mitmendat põlve välismaal elavad eesti juurtega noored peavad oluliseks oma päritolu, identiteedi kujundamist ning loomulikult eesti keele oskuse arendamist.
Reimaa sõnul on keeleõppe kõrval oluline, et uuel väliseestlaste põlvkonnal ei kaoks side oma päritolumaaga.

«Me vähemalt loodame, et nad tulevad kunagi siia kas õppima või tööle tagasi – neil on emotsionaalne tunnetus olemas, mis on Eesti,» rääkis ta ja lisas, et tegemist on üliolulise ettevõtmisega emotsionaalse sideme hoidmiseks ja keeleoskuse alalhoidmiseks. «Tugivõrgustik üle maailma on Eestile väga oluline.»

Reimaa ütles, et mida tihedamalt püüab Eesti riik välismaal elavate eesti juurtega inimestega sidet hoida, seda suuremat kasu sellest tervikuna saadakse.

«Esiteks noored oma identiteedi pärast ja teisalt Eesti, et need noored ei oleks meile kadunud põlvkond,» toonitas ministeeriumiametnik, kelle sõnul on kolmanda-neljanda põlvkonna väliseestlaste puhul väga harv, kui nende suus on eesti keel säilinud.

Laagri peakorraldaja, MTÜ HeadEst projektijuhi Epp Adleri sõnul on oluline ka noorte sotsiaalsete oskuste arendamine ning ta tõi välja, et arvestades noorte seotust välisriigiga, on noore enda valik, kus oma eluteed jätkata.

«Et Eesti oleks meelel ja keelel – see on palju olulisem kui tagasitulemine,» lisas Adler.

Suvised laagrid

•    26. juuni – 6. juuli Merelaiu puhkekeskuses Pärnumaal.