Ameerika Ühendriikides töövisiidil viibiv Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves kohtus Washingtonis USA presidendi Barack Obamaga, kes avaldas kaastunnet Afganistanis hukkunud veebel Allain Tikko langemise puhul.
Obama avaldas Eestile kaastunnet
Valges Majas toimunud kohtumise põhiteemadeks olid globaalne majanduskriis, transatlantilised suhted, NATO kui oma liikmete kaitseks loodud organisatsiooni nähtavus ja usutavus ning olukord alliansi olulisimal välisoperatsioonil Afganistanis, teatas presidendi kantselei.
President Obama avaldas Eestile kaastunnet veebel Allain Tikko langemise puhul Afganistanis eelmisel hommikul. President Ilves ütles, et kuigi Eesti nagu ka meie liitlased on kandnud raskeid kaotusi, ei peatu me poolel teel ega lahku Afganistani operatsioonilt.
«Kõigile, kes me oleme huvitatud stabiilsest ja turvalisest demokraatlikust maailmast, on olulised kolm tugevust - tugev Euroopa, tugevad Ameerika Ühendriigid ning tugev ja ühistele väärtustele toetuv Atlandi-ülene koostöö,» ütles president Ilves.
Kohtumisel Valges Majas kõneldi ka küberjulgeolekust ning Eesti riigipea tänas Ameerika Ühendriike abi ja toetuse eest NATO küberkaitsekeskuse loomisel Tallinnasse.
«Eestit kaks aastat tagasi tabanud küberrünnakud olid paljudele otsekui äratuskellaks, mis näitas küberturvalisuse olulisust,» ütles president Ilves. Tema sõnul on küberrünnakud oma olemuselt piiriülesed ja nõuavad seetõttu rahvusvahelist vastulööki.
Kohtumisel arutati Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi välja pakutud Euroopa uue julgeolekuarhitektuuri ettepanekut, mis on ka Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obama peatse Moskva-visiidi üks teemasid.
Tõsine ja sisuline dialoog Venemaaga on Ilvese sõnul ülimalt oluline ning Ühendriikide ja Venemaa hea koostöö oleks kasulik kogu Atlandi-ülesel teljel. «Aga samas ma ei näe, et praegu meile julgeolekut pakkuvad lahendused oleksid ammendunud. Ja kindlasti on oluline, et dialoog Venemaaga ei tohi kahjustada tänaseid liitlassuhteid,» lisas ta.
Eesti riigipea tõdes, et NATO-l on Venemaaga ühised huvid nagu näiteks Põhja-Korea või Iraani tuumaprogrammide ohjeldamine, ent samal ajal valmistab meile muret Moskva suhtumine Venemaa ja NATO vahele jäävatesse riikidesse.