Kunnas: kaitseressursside ameti loomine oli algusest peale viga

Leo Kunnase hinnangul ei tohiks kaitseringkondasid kindlasti kaotada. Foto: Toomas Huik

Erukolonelleitnant Leo Kunnase hinnangul on kaitseressursside amet olnud ebafunktsionaalne alates selle loomisest. Seda põhjusel, et otsene huvi pädevate kutsealuste selekteerimiseks on kaitseväel, mitte eraldiseisval ametil.

Uue kaitseväe arengukava kohaselt kaotatakse kaitseringkonnad. Kunnase sõnul peaks aga kutsealuste õigetesse kohtadesse suunamine olema just kaitseringkondade kohustus. Nõnda saaks tagada parima tulemuse.

«Praegu on eeldus vea parandamiseks täiesti olemas, aga kui kaitseringkonnad likvideerida, muutub vea parandamine ilmvõimatuks ka tulevikus. Sellisel juhul tekivad kaitseväel üldse väga suured juhtimisprobleemid,» rääkis ta.

Erukolonelleitnandi hinnangul on probleemiks tõik, et kaitseressursside amet ei pea kaitseväe ees reaalselt vastutama. «Ma olen olnud kogu aeg seda meelt, et seda ametit eraldiseisva asutusena vaja ei ole,» lisas Kunnas.

Ma olen olnud kogu aeg seda meelt, et seda ametit eraldiseisva asutusena vaja ei ole.

Ministeerium kartis tsiviilkontrolli puudust

Ministeeriumi põhiline argument kaitseressursside ameti loomisel oli järgmine: kuna tegemist on tsiviilfunktsiooniga, siis peaks tsiviilisikutel laskma ka kutsealuseid selekteerida. Kunnase sõnul pole antud argument aga tõsiselt võetav, kuna tsiviilkontroll kaitseväe üle on nagunii olemas. «See, et kaitsevägi oleks tsiviilkontrolli alt väljas, pole meie riigis sugugi adekvaatne…,» rääkis ta.

Tsiviilisikud ei pruugi aga kutsealuseid sugugi adekvaatselt hinnata. Seda põhjusel, et hinnanguid jagavatel ametiisikutel pole ajateenistuse olemusest korraliku ülevaadet. Ajateenistuse läbimine ei ole kaitseressursside ametis töötamiseks eelduseks ega kohustuseks.

Kunnas juhtis tähelepanu, et praegusel juhul võiks võtta eeskuju põhjanaabritelt, kes on suutnud toimiva süsteemi üles ehitada. Soomlastel pole tsiviilkontrolli alt väljumise probleemi kunagi tekkinud, lisas ta.