Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Mahajäetud Tallinn: haiglatest sõjaväeosadeni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Öeldakse küll, et kapitalism tühja kohta ei salli, aga sellest hoolimata on Tallinnas ja linna ümbruses selliseid kohti, mis paistavad täielikult mahajäetutena.


Esimesena hakkab silma kunagise Lasnamäe polikliiniku hoone Lasnamäe tänaval. Juba aastaid tühi maja meelitab ligi alaealisi vandaale ning hoolimata haldaja usinusest alumise korruse akende ja uste sulgemisel leiavad nood ikka tee majja, kus on olnud mitu tulekahju ning mille paljudest akendest on veel vaid mõnel üksikul klaasid ees.

Maja ees murul vedeleb põlenud vedrumadrats, mille päästjad on ilmselt aknast välja visanud. Esimese korruse aknast paistab, et selliseid enam-vähem põlenud küljealuseid on seal piisavalt.

Mitu tühja maja on ka lauluväljaku ja Narva maantee vahelisel alal. Üks neist lausa tänava ääres ning see on alles mõnda aega kutsumata külalistele avatud. Aga pange tähele, varsti teatab päästeamet sellegi elaniketa maja põlengust. Teisel pool Narva maanteed, tänava ja Kadrioru pargi vahel, on samuti mitu tühja maja. Need aga on veidi hoolikamalt suletud ja mõne aasta eest ehitati neile ka aed ümber.

Lasnamäel tervitab Peterburi tee ääres kõiki sealtkaudu linna sisenejaid endine pumbamaja. Nõukogude ajal oli ilmselt tegemist silmapaistva arhitektuurisaavutusega. Nüüd on hoone juba aastaid tühi ja ära lagastatud. Positiivset on vaid nii palju, et viimasel ajal pole maja ümber enam uusi prügihunnikuid tekkinud.

Mööda Peterburi maanteed edasi liikudes jääb vasakut kätt aga ehtne kummituslinn – endine Maardu fosforiiditehas. Tõsi, päris mahajäetud ta siiski ei ole ja viimase paari aasta jooksul on sealt nii mõnigi tondiloss kadunud. Aga üldpilt on ikkagi selline, et koht sobib suurepäraselt «Stalkeri» järje filmimiseks.

Ilmselt kõige mahajäetum koht aga asub hoopis teisel pool Tallinna, Astangul. Paeastangusse raiutud Peeter Suure merekindluse laskemoonalaod on muinsuskaitse all, samuti kehtivad alal looduskaitselised piirangud. Seetõttu on seal raske mingit inimtegevust arendada. Nii hakkab suur ala järjest enam moonutama džunglit.

See aga ei tähenda, et seal inimtegevus puuduks. Seal tegeldakse näiteks kaljuronimisega ning paintballi ja muude sõjamängude mängimisega. Metallikratid on laskemoonaladude ja nõukogude aegsete militaarrajatiste juurest ära viinud kogu metalli ning püromaanid on põlema süüdanu kõik, mis vähegi põleb. Haruldane pole ka vaatepilt, kus keegi oma prügikoorma sinna maha valab ning samas keegi teine seda kohe sorteerima ja väärtuslikumaid palu ära vedama asub.

Keegi, ilmselt kohalik omavalitsus on üritanud alale pääsu tõkestada ning sinna viivale teele kraavi kaevanud. Sellest polnud aga kauaks abi, sest enamasti tekib teetõkke kõrvale kiiresti ümbersõiduvõimalus.
 

Tagasi üles