Jaan Männik: kõik märgid näitavad, et uus erakond tuleb

Jaan Männik Foto: Peeter Langovits / Postimees

Suve hakul Eesti Panga nõukogu esimehe ametist lahkunud Jaan Männik teeb koos kümmekonna vabatahtlikuga ettevalmistusi, et luua sügisel mittetulundusühing, millest kasvab tõenäoliselt kevadeks välja uus partei.

Männik ütles Postimehele, et tegeleb praegu administratiivsete küsimustega, sest sügiseks tuleb koostada põhikiri ning valmis saada lühiprogramm, mis kirjeldaks Eesti ühiskonna suurimaid väljakutseid. «Hetkeseisuga kõik märgid näitavad, et erakond tuleb, aga lõplikult saab see otsustatud novembris,» lausus ta.

Sügisel on tema sõnul plaanis registreerida MTÜ, mis peab erakonna loomiseks kokku saama vähemalt tuhat liiget. «Kui need on olemas, siis usun, et kunagi kevadel, umbes aasta enne riigikogu valimisi registreeritakse see MTÜ ümber erakonnaks,» märkis Männik.

Praegu tegeleb tema sõnul ettevalmistava tööga kümmekond vabatahtlikku, kes tasu oma töö eest ei saa. Ta täpsustas, et tegu pole Eestis väga tuntud inimestega.

Huvilisi, kes on avaldanud soovi loodava MTÜ ja seejärel erakonna tegevuses kaasa lüüa, on Männiku kinnitusel aga märksa rohkem. «Olen paljudele ka öelnud, et võtan nendega uuesti kontakti, kui MTÜ on loodud,» ütles ta ja selgitas, et praegu pole ju veel juriidilist isikut, mida saaks rahaliselt toetada või mille liikmeks tulla.

Küsimusele, kas uue erakonna loomisega on seotud ka ettevõtja ning ekspoliitik Olari Taal, vastas Männik, et on oma projektist Taaliga tõesti rääkinud. «Ütlen nii, et rahastamise osas mul ei ole mitte üht sõna olnud Olari Taaliga, küll oleme arutanud Eesti poliitilist hetkeseisu,» lausus ta.

Meil on vaja uusi inimesi, kes valitsevad Eestit. Sellepärast me loomegi selle erakonna.

Männik lisas, et eelistaks ise pigem hajutatud rahastamist kui seda, et oleks ainult üks, kaks või kolm suurrahastajat. «Kui rahastamine on hajutatud, siis on toetus laiem – sa toetaksid mingisugust põhimõtet ega peaks ka ootama mingisuguseid hüvesid oma toetuse eest,» ütles ta.

Nime loodaval MTÜ-l tema sõnul veel pole, ehkki arutatud on seda juba kaks-kolm kuud. «Kui tahan aus olla, siis milles on probleem: need nimed, mis on esitatud ja millest on räägitud, on MTÜde registris juba olemas,» nentis Männik, kelle sõnul otsitaksegi nüüd nime, mis poleks veel võetud.

Küsimusele, kuhu võiks uus erakond Eesti poliitmaastikul paigutuda, vastas Männik esmalt, et maailmavaatelised erinevused on paljudes Euroopa riikides vähenenud ning vähenevad ka siin. «Kui siiski vastan, siis täiesti kindlasti ei ole me kuidagimoodi sotsialismiga, traditsionaalse vasakpoolsusega seotud. Oleme pigem parempoolne erakond,» lausus ta.

Suurimatest eesmärkidest, mis koondatakse enne erakonna programmi loomist nii-öelda lühiprogrammi, nimetas ta esimese ja kõige tähtsamana väljarände pidurdamist.

«Kui keskmine palk Soomes on üle 3000 euro ja meil alla 1000 euro – see on rohkem kui kolmekordne vahe –, siis me kunagi ei pane väljarännet kinni. Eesti riik peab jõukamaks saama, palgavahed peavad vähenema, mis tähendab, et peame fookusesse tooma majandusküsimused ja riigi efektiivsuse, selle, kuidas riik on korraldatud,» rääkis Männik, tuues seejuures esile ka omavalitsuste korraldust ja struktuuri puudutavad probleemid.

Lisaks tuleb tema sõnul taastada poliitikute ja Eesti rahva vaheline usaldus. «Võti on see, et meil on vaja uusi inimesi, kes valitsevad Eestit. Sellepärast me loomegi selle erakonna,» märkis Männik.

2008. aasta suvest kuni tänavu juunini juhtis Männik Eesti Panga nõukogu. Varem on ta juhtinud muu hulgas näiteks Eesti Telekomi ja Eesti Telefoni ning olnud nii esimehe kui liikmena mitme äriühingu nõukogus. 2006. aastal pakkus toonane Res Publica Männikut ka üheks võimalikuks presidendikandidaadiks. Aastatel 1972-1992 töötas ta eri ametikohtadel mitmes Rootsi ekspordiettevõttes.

KOMMENTAAR:

Rein Toomla: parimal juhul saaks Männiku erakond olla 10-protsendi partei

Otsest vajadust sellise erakonna järgi ei ole ja võib oletada, et toetus sellisele erakonnale ei saa olema väga suur. Selleks, et see juhtuks, peaks paremteljel olema tühi ruum. Praegu saaks populaarsust võita vaid sellega, kui näidata, et olemasolevad erakonnad on kaotanud oma näo: Reformierakond pole enam parempoolne ja IRL pole enam väga rahvuslik. 20 aasta jooksul on aga suurtele erakondadele tekkinud kindel toetajaskond, kes väga palju enam ei muutu.

Ka juhtliikmeid sellesse leida pole kerge, sest praegune poliitiline tipp on juba tugevalt erakonnastunud. Inimesi võib küll leida äriringkondadest, teadusmaailmast ja kultuurivaldkonnast, aga mitte kuigi palju. On väga riskantne väita, et sinna õnnestuks leida isegi 200 Eestis küllaltki tuntud inimest, mistõttu parimal juhul saaks Männiku erakond olla 10-protsendi partei.

Üht teeb Männik õigesti: kui erakonda luua, tulebki alustada maast madalast. Res Publica ajad on möödas, partei ei saa saavutada edu arvates, et me tuleme ja saame kohe võimule. Alustada tuleb vaikselt ja töötada end võib-olla kümmekonna aastaga üles.