/nginx/o/2013/03/19/1647732t1h27dd.jpg)
Kuna märkimisväärne hulk kultuuri- ja spordiprojektidest saab toetust mitmest allikast on taas päevakorda tõusnud kultuurivaldkonna rahastamise läbipaistmatus. Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene leiab, et projektide topeltrahastamist riigi rahaga saaks vältida ühtse aruandlussüsteemiga.
Riigikontroll leidis aasta alguses kultuurivaldkonna rahastamise auditeerimisel projekte, millel oli isegi viis rahastamisallikat: kultuurkapitali sihtkapital ja maakondlikud eksperdirühmad ning mitu ministeeriumi programmi, ka hasartmängumaksu nõukogu.
Selliste mitmest allikast rahastatud projektide puhul on aruandlus ja järelevalve väga töömahukad ning kuna asutuste aruandevormid erinevad on vastastikune aruannete võrdlemine küllaltki tülikas, siis tehakse seda praktikas väga harva. Praegune praktika ei võimalda tegelikult kontrollijatel saada parimat ülevaadet toetuse kasutamisest ega välista ennetavalt seda, et samu kuludokumente ei esitataks erinevatesse aruannetesse ehk riik ei rahastaks samu tegevusi mitu korda.
Samade tegevuste topeltrahastamise vältimine käib praeguse rahastamissüsteemi korral kontrollijatel enamasti üle jõu.
Kultuuriministeeriumi kantsleri ettepanek on luua ühtne projektitoetuste aruandluse andmebaas, mis lihtsustaks aruandekohuslaste kontrolli erinevate toetuste andjate vahel ning tagaks eesmärgipärase ja efektiivse rahakasutamise. «Ühtne kord, vorm ja digitaalne aruandluskeskkond lihtsustab ka toetuse saaja töökorda,» ütles Nõgene Postimehele.
Ta selgitas, et ühte sündmust võib toetada avaliku rahaga näiteks kultuuriministeerium, kultuurkapital ning mõni kohalik omavalitsus üheaegselt. Samas aga kultuuriministeerium ei ole viimastel aastatel nõudnud toetuse saajalt toetuse kasutamisega seotud maksedokumentide esitamist koos toetuse kasutamise aruandega. Sama pole nõudnud ka hasartmängumaksu nõukogu kuid kultuurkapital seda nõuab.
Samuti võib esineda juhtumeid kus mõnda projekti toetab nii riigi asutatud sihtasutus, Eesti Kultuurkapital ja näiteks kohalik omavalitsus.
«Kuna puudub ühtne aruandlussüsteem ning ka igapäevane ligipääs näiteks kohalike omavalitsuste poolt antud toetusaruannetele, pole võimalik täpselt hinnata aruannetes esitatavate kuludokumentide autentsust ja eksisteerib võimalus, et samu kuludokumente esitatakse korduvalt, kaks erinevat toetajat rahastavad ühte ja sama kuluartiklit. Sellisel kujul on tegu pettusega.»
Ühtne aruandlussüsteem võimaldaks kontrollida toetuse saajate aruandeid ning tagaks efektiivsema avaliku sektori rahakasutuse ja vähendaks pettuste võimalusi, leiab Nõgene.
Ühtne süsteem võiks rakenduda 2015. aastast.
/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)