Juhtkiri: hea või halb aasta?

Foto: Urmas Nemvalts

Kui ajakirjanik küsis, miks käib osa värskeimaid andmeid üle-üle-eelmise aasta kohta, vastas tubli ja tark spetsialist, et «statistika ei sünni üleöö». Ütles nii täiesti ilma iroonia ja ülbuseta. See vastus ei kõlanud küll värske «Eesti statistika aastaraamatu» esitlusel, vaid on mõnevõrra vanem. Siiski sobib see iseloomustama uudistenäljas avalikkuse (ja ajakirjanduse) ootuste erinevust sellest, mida kirjeldav statistika on võimeline pakkuma.

Asi ongi kiiruses. Uudiste lugeja tahab teada, mis juhtus eile või mis võib täna juhtuda. Kirjeldava statistika usaldusväärseks kogumiseks ning andmete analüüsiks kulub aga aega. Muidugi saab alati öelda, et tehke kiiremini, aga… Tuleb ka arvestada sellega, et kiirusel on esiteks ees loomulikud piirid. Teiseks peame küsima: kumb on eesmärgist lähtudes tähtsam, kas kiirus või täpsus?

Kahtlemata on küsimus ka selles, mida me oleme valmis statistika (ning selle täpsuse ja kiiruse) eest maksma. Hind ühiskonnale ei seisne üksnes statistikaameti tarkade töötajate palgas või nende uue maja maksumuses, vaid üsna täpselt võib kokku arvutada ka statistika kogumisele kuluva tööaja ja raha ettevõtetes ning ka avalikes asutustes, kellele on pandud kohustus esitada andmeid oma tegevuse kohta.