Valitsusliit võtab keskkonnatasude järsult tõusult hoogu maha

Kiviõli Keemiatööstus. Foto: Tiina Kõrtsini/Õhtuleht

Rohelistega koostööd tegev valitsusliit on tagasi tõmbamas järsku keskkonnatasude tõusu ning täna toimunud riigikogu rahanduskomisjonis alandati mitmeid eelmisel nädalal välja pakutud keskkonnatasude tõstmisi.

Riigikogu rahanduskomisjonis otsustas oma tänasel istungil toetada komisjoni enda muudatust riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (511 SE), mis tõstab keskkonnatasusid, kuid seda väiksemas määras, kui varem kavandatud, teatas riigikogu pressitalitus.

«Saastetasu määr tõuseb orienteeruvalt 20 protsenti võrreldes varem kavandatud kolmekordse tõusuga, nagu nägid ette Eestimaa Roheliste fraktsiooni algsed ettepanekud,» märkis rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimees Taavi Rõivas.

Tavajäätmete ladestamise tasu tõuseb seniselt 156,5 kroonilt tonni kohta 188-le kroonile varem pakutud 470 krooni asemel ning põlevkivituha ja poolkoksi ladestamine tõuseb 15,65 kroonilt tonni kohta 18,78 kroonini varem pakutud 62,59 krooni asemel.

Rõivase sõnul jääb väiksemaks ka kaevandustasude tõus. Nii näiteks tõuseb liiva kaevandustasu vaid 10 sendi võrra ehk 3,9 kroonilt 4 kroonini kuupmeetri kohta (varem pakutud 8 krooni asemel) ja põlevkivi kaevandustasu 2,4 krooni võrra ehk 12 kroonilt 14, 4 kroonini (varem pakutud 15 krooni asemel).

Uusi, varem plaanitust madalamaid keskkonnatasude tõstmisi toetas kuus rahanduskomisjoni liiget ja vastu oli viis liiget. Ettepanekut toetasid roheliste saadik Toomas Trapido ning viis valitsusliidu (Reformierakond ja IRL) saadikut.

Rõivase sõnul alandati algselt plaanitud tõususid seetõttu, et need oleksid ettevõtele olnud liiga karmid. «Usun, et saadud kompromiss on kõigile vastuvõetav,» lausus ta. «Ühelt poolt saastetasud tõusevad, kuid teisalt pole need sellised, et tõmbaksid ettevõtetel hinge kinni.»

Komisjon jättis jõusse kütuseaktsiisi ja maagaasi aktsiisi tõstmise varem plaanitud viie protsendi asemel kümne protsendi võrra.

Kõrgema aktsiisitõusu ning ka keskkonnatasude tõstmise taga olid rohelised, kes seadsid need tingimuseks oma toetusele valitsuse soovitud negatiivsele lisaeelarvele, käibemaksu tõstmisele ning muudatustele töölepinguseaduses.

Vähemusvalitsuse moodustanud Reformierakonnal ning Isamaa ja Res Publica Liidul on 101-liikmelises riigikogus kahe peale 50 saadikut. Rohelistel on parlamendis kuus saadikut ning oma häältega kindlustaksid nad valitsusliidu eelnõude vastuvõtmise riigikogus.

«Tähtis on ettepanekutele läheneda terviklikult - ühelt poolt tõusevad keskkonnakasutuse tasud ning teisalt luuakse eeldused energia- ja ressursisäästlikuks majanduskasvuks, eelkõige elamu- ja energiasektoris,» ütles Trapido.

Eelnõu 511 SE teine lugemine on riigikogu täiskogu päevakorras teisipäeval, 16. juunil ja kolmas lugemine neljapäeval 18. juunil.

Rahanduskomisjon otsustas täna samuti täpsustada muudatust õppelaenu tagasimaksete osas. Komisjoni ettepanku kohaselt kompenseeritakse õppelaen osaliselt neile lapsevanemaile, kes esitavad avalduse krediidiasutusele hiljemalt 1. juuliks.

Sama hakkab komisjoni ettepaneku kohaselt kehtima ka avaliku teenistuse ametnikele ja töötajaile, kes esitavad hiljemalt 1. juuliks avalduse laenu põhiosa kompenseerimiseks riigi poolt.

Eesti keemiatööstuse liit teatas täna, et mitmeid kordi keskkonnatasusid tõstev seaduseelnõu viib Ida-Virumaal töö umbes 4 000 inimeselt.

«Tänase hindade juures moodustavad keskkonnatasud põlevkiviõlide tootmisel üle 10 protsendi õli turuhinnast,» tõi liit ühe näite plaanitud keskkonnatasude tõstmise mõjust. «Keskkonnatasude tõusul eelnõus ettenähtud tasemetel moodustaks keskkonnatasu 26 protsenti toote hinnast, mis muudab põlevkiviõli tootmise majanduslikult mõttetuks. Eelnõu jõustumisel kaotaksid töö Ida-Virumaal, sh Viru Keemia Grupis, Kiviõli Keemiatööstuses, Nitrofert ASs kuni 4000 töötajat.»