Uuring: vene lapsed sooviksid õppida eesti koolis

Ainsa eestikeelse koolina vene lastele mõeldud keelekümblusprogrammiga liitunud Tallinna Laagna gümnaasiumi abituriendid kirjutavad lõpukirjandit. Foto: Raigo Pajula

Vene koolide õpilased sooviksid rohkem õpilasvahetust eesti koolidega, kuid võimalusi on selleks seni vähe.

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) tellitud hiliskeelekümblusprogrammi kajastav Tallinna Ülikooli uuring «Keelekümbluse 2007-2008. aasta uurimus» näitab, et hiliskeelekümblusprogrammis osalevad vene õppekeelega koolide 6.-9. klasside õpilased peavad mõnda aega Eesti koolis õppimist parimaks viisiks tunnis omandatud keeleoskust kinnistada.

HTMi rahvusvähemuste hariduse osakonna juhataja Irene Käosaar ütles, et kahjuks on vahetusõpilaste süsteemi seni vähe rakendatud. Tema sõnul on see praegu võimalik peamiselt Tallinnas, kus vene koolil on naabriks eesti kool.

Keelekümblusprogrammiga liitunud ainus eesti kool on Laagna gümnaasium Tallinnas Lasnamäel. «Kindlasti oleks hea vahetusõpilaste varianti rakendada ka Narvas või Ida-Virumaal,» märkis Käosaar. Probleemiks on siinkohal asjaolu, et ainsad eestikeelsed koolid seal on Narva Eesti gümnaasium ja Sillamäe Eesti põhikool ja seal õpib väga palju vene keelt emakeelne kõnelevaid lapsi. Seega peaks õpilasi saatma teistesse Eesti linnadesse, kuid see suurendab Käosaare sõnul programmi eelarvet.

«Väga loodan, et ükskord leiavad ka eesti õppekeelega koolid keelekümblusprogrammi üles,» ütles Käosaar. Tema sõnul võiksid eesti koolid luua mõned vene keelt emakeelena kõnelevate laste klassid, kus tagatakse vene keele ja kirjanduse ning veel mõnede ainete õpetamine vene keeles. Ülejäänud aineid õpetataks aga riigikeeles. Tähtsaim eeldus edukaks keelekümbluseks - kvalifitseeritud õpetajate kaader - on Käosaare sõnul eesti koolidel olemas.

Tallinna Laagna gümnaasiumi direktor Martin Kaasik ütles, et põhiline takistus eesti koolide kaasamisel vene laste keelekümblusse on asjaolu, et programm on välja töötatud vene koolide vajadusi arvestades ja seetõttu vähepaindlik.

Kaasiku sõnul loodi Laagna gümnaasiumis üks 10. klass, kuhu võeti venekeelsest põhikoolist tulnud õpilasi. Kõiki aineid peale vene keele ja kirjanduse antakse seal kuni gümnaasiumi lõpuni eesti keeles. «See klass oli üldiselt populaarne, aga viimasel ajal on huvi vähenenud,» märkis Kaasik. Tema hinnangul on põhjuseks eestikeelse õppe süvenemine ja kvaliteedi tõus vene õppekeelega gümnaasiumides.

Üksikute õpilaste vahetamist vene ja eesti koolide vahel peab Kaasik paremini teostatavaks. «Tegime eksperimendi, kus üks meie õpilane läks vene kooli; see oli üldiselt väga huvitav,» ütles ta. Kaasiku teada õpilaste vahetamist praegu plaanipäraselt ei toimu. «Aga igal juhul vääriks see idee kaalumist ja rakendamist,» tõdes ta.

Hiliskeelekümblusprogramm on oma olemuselt vabatahtlik rikastav haridusprogramm, kus vene õppekeelega koolide õpilased alustavad 6. klassist kolme aine õppimist eesti keeles, 7.-9. klassini toimub eestikeelne õpe 76 protsendi ulatuses õppemahust.

Programmi eesmärk on tagada õpilaste hea ettevalmistus kõikides ainetes vastavalt riiklikule õppekavale ning eesti, vene ja vähemalt ühe võõrkeele kõrge funktsionaalne valdamine. Eesmärk on ka anda lõpetajatele väga hea ettevalmistus edasisteks haridus- ja töövalikuteks ning Eesti ühiskonnas toimetulekuks.

Hiliskeelekümblusprogramm algatati Eestis 2003. aastal haridusministeeriumi initsiatiivil ning Euroopa Liidu Phare programmi ja Kanada riigi toel. Programmiga on tänaseks liitunud 15 vene õppekeelega kooli, programmis osales 2008/09. õppeaastal 1142 õpilast.