Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387

Katusekinos näeb täna haruldast «Carmenit»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristel Kossar
Copy
Kaader filmist
Kaader filmist Foto: Internet

Täna kell 22.30 jõuab vaid üheks korraks katusekino ekraanile kuulsa Prantsuse filmimehe Jean-Luc Godard´i «Carmen», mis kasutab küll Georges Bizet' samanimelise tuntud ooperi ainest, kuid prantsuse uue laine kõige radikaalsemal mässajal oli selle looga plaanis midagi muud kui originaalitruu adaptsioon.

Olles veetnud 1970. aastad eksperimenteerides filmikunsti äärealadel, naasis Godard tagasi mängufilmide ja ühe oma lemmikmotiivi - jooksus olevate armunute - juurde. Ta võttis aluseks Bizet´kuulsa ooperi ning lammutas selle oma elukaaslase Anne-Marie Miéville´i stsenaariumi alusel algosakesteks. Loo tuumaks on hukatuslik kirg, millega käib kaasas rohkelt alastust. Kuldlõvi Godard'ile Veneetsia festivalilt ning eripreemia operaatoritöö ja helilahenduse eest. Filmi näidatakse Katusekinos 35MM filmikoopialt.

Carmen X (kütkestav 21-aastane Maruschka Detmers, kes võeti rolli, kui režissööri esialgne valik Isabelle Adjani alt ära hüppas) kuulub kriminaalsesse jõuku, kes tegelevad pangaröövidega. Ta palub oma onul (keda mängib Jean-Luc Godard ise), läbikukkunud filmirežissöörilt, luba peatuda tema mereäärses suvilas, et seal koos sõpradega filmi teha.

Tegelikult on neil kavas panka röövida ja selle käigus armub Carmen panga turvamehesse. Edasi jälgib film noorte armunute põgenemist seadusesilmade eest, Carmeni onu katseid teha comeback-filmi ning ühe keelpillikvarteti proove. Nood ei harjuta aga üldse mitte Bizet´ kuulsa ooperi populaarseid meloodiaid, nagu võiks arvata, vaid hoopis Beethovenit. Bizet´ loomingut selles filmis ei kuulegi.

Märksõnad

Tagasi üles