Vootele Hansen: kui salajased on me sõnumid?

Vootele Hansen Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Kas varastatud mobiiltelefoni asukoha määra­mine rikub kellegi inimõigusi? Inimese soov hoida oma asukoht ja suhtluskaaslased enda teada on inimõigus, ent varastatud telefoni asukoha määramine inimõigusi ei riku, kirjutab Inimõiguste Instituudi juht Vootele Hansen.

Sada aastat tagasi oli sõnumite üksteisele edastamine lihtne. Vahetu edastamine toimus üksteisega kõneldes, milleks tuli olla samal ajal samas kohas. Kõne oli kas avalik või eraviisiline. Eraviisilise kõne pealtkuulamine oli taunitav, kuigi riiki või õiguskorda kaitsvad ametnikud võisid seda ühte või mõlemat kõnelejat jälitades teha.

Kõneluse toimumise, osalejate, aja ja koha teada saamine selles mitte osalenute poolt olenes jällegi sellest, kas kohtuti ja räägiti avalikult või varjatult. Kui kõneldi varjatult, siis tuli sellest teada saamiseks jällegi mõne osaleja järel nuhkida. Kas kohus arvestas nii kogutud tõendeid, see sõltus tolle aja ja maa seadustest. Tänapäeval võimaldab tehnika jälgida inimeste omavahelist kõnet ja see on inimeste varjatud jälgimine, mille lubamiseks on kriminaalmenetluse seaduses kindlad nõuded.