/nginx/o/2015/11/12/4693399t1h2758.jpg)
/nginx/o/2013/07/30/1933120t1h23c5.jpg)
Bradley Manning vabastati vaenlasega koostöö tegemise süüdistustest, ent mõisteti siiski süüdi 20 kuriteos.
Tellijale
Kangelane või riigireetur?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile otsustas sõjaväekohus Washingtonis, et Wikileaksile Iraagi ja Afganistani sõda puudutavaid dokumente edastanud reamees Bradley Manning ei ole tahtlikult aidanud vaenlasi, küll aga mõisteti ta süüdi mitmes spionaažiseaduse rikkumisega seotud kuriteos.
Koostöö eest vaenlasega oodanuks teda eluaegne vanglakaristus; kehtima jäänud 20 süüdistuse eest võib talle määrata enam kui saja-aastase vangistuse, mis tähendab lõpuks sedasama. Tema lõplik karistus tehakse teatavaks täna.
Tegu on suurima salastatid info lekitamise juhtumiga USA ajaloos. Õigusekspertide sõnul oleks Manningu süüdimõistmine vaenlase abistamises loonud väga ohtliku pretsedendi – reamehel polnud mingeid otseseid kontakte USA vaenlastega. Samas tuntakse muret selle pärast, et ka spionaažiseadus pole tänapäeva oludega vastavuses.
Vastakad arvamused
Toetajad näevad Manningut endiselt kangelasena, kes paljastas tõe, ning mõistavad hukka tema kohtlemise terroristina. «Tõde ei ole sõjakuritegu!» kuulutasid kohtuhoone ette kogunenud meeleavaldajad. Reamehe toetajate hulka kuulub ka 1970. Vietnami sõjaga seotud ülisalajasi materjale lekitanud Daniel Ellsberg.
Wikileaksi rajaja Julian Assange kinnitas aga eile CNNile, et vaenlasega koostöös süüdi mõistmine tähendaks vaba rahvusvahelise uuriva ajakirjanduse lõppu.
Manningu vastased leiavad aga, et tegu on elus läbi kukkunud kuulsusejanus noormehega, kes pani toime riigireetmise. Endine USA riikliku luureagentuuri (DNI) juht John Negroponte kinnitas BBC-le, et Manning peab saama karistatud, et isikud, kellele on usaldatud riigisaladusi, nende väärtust ka tunnetaksid.
USA president Barack Obama kinnitas juhtumit kommenteerides, et kodanikel ei saa lasta seadustega omavoliliselt ümber käia.
Manningule esitati 22 süüdistust, mille seas oli vaenlase abistamine, luurematerjalide loata omastamine, riigi tagant varastamine, arvutite kasutamisega seotud seaduste rikkumine, kaheksa spionaažiga seotud süüdistust ning mitu sõjaväelise korra rikkumist käsitlevat süüdistust.
Manning võttis ise omaks dokumentide lekitamise ning ühtlasi kümme väiksema karistusmääraga süüdistust, ent eitas kategooriliselt kavatsust vaenlasega koostööd teha. Mehe enda soovil mõistis tema üle kohut vaid üks sõjaväekohtunik, mitte kogu sõjaväeline vandekohus.
Manning lekitas Wikileaksile sadu tuhandeid Iraagi ja Afganistani sõda puudutavaid salajasi dokumente. Ta vahistati juba 2010. aasta mais Iraagis kahtlusega, et oli saatnud Wikileaksile video 2007. aastal Bagdadi lähedal toimunud USA kopterirünnakust, kus hukkus kümmekond meest, nende seas Reutersi ajakirjanik ja autojuht. Vahistamise hetkel töötas Manning Bagdadi lähedal sõjaväeluure analüütikuna.
Õilsad motiivid
Manningu kinnitusel saatis ta materjalid Wikileaksile selleks, et paljastada sõjakuritegusid ja USA valelikku diplomaatiat. «Minu jaoks esindavad need Iraagi ja Afganistani konflikti põrandaalust reaalsust,» sõnas ta veebruaris kohtule ning kinnitas, et soovis algatada avalikku arutelu. Sealjuures kinnitas Manning, et valis materjali, mis ei kahjustaks sõjaväelasi ega riiklikku julgeolekut.
Tema kaitsja David Coombs kirjeldas reameest naiivse infojagajana, kellel ei olnud kurje kavatsusi ja kelle eesmärgiks polnud kindlasti mitte vaenlast abistada, vaid eelkõige probleemidele tähelepanu juhtida. Samuti rääkis Coombs sellest, kuidas sõjaväeteenistus Iraagis purustas Manningu illusioonid.
Süüdistuse kinnitusel pidi ta julgeolekuanalüütikuna olema täiesti teadlik sellest, et materjalid jõuavad ka Al-Qaeda kätte, ning prokurör Maj Feini sõnul sattus Wikileaksis avaldatu ka rühmituse liidri Osama bin Ladeni kätte.
Häkker Adrian Lamo, kes end ise valitsusele üles andis, rääkis meediale, kuidas Manning oli talle internetis suheldes kõnelnud infovargustest ning kirjeldanud valitsuse infoserverite nõrka turvalisust. Lamo ülestunnistusele järgnes Manningu arreteerimine.
Bradley Manning