Seiklusrajast kasvab puhkekeskus

Lättemaa seikluspargi omanike tütar Triika Emiilia Timmermann turnis eile hommikupoolikul rajal koos kümneaastase venna Tristaniga. Kolmeaastane Triika Emiilia on seni kõige noorem lasteraja läbinu. Foto: Anni Nöps

Seiklusparke tuleb Tartu kanti järjest juurde. Kambja lähedal asuv Lättemaa seikluspark plaaniti esialgu rajada vaid külaelu arendamiseks ja sugulaste lõbuks, kuid hiljem sai sellest kõigile avatud seiklusrada.
 

«Alguses oli plaan väike park teha, aga siis kasvas mõte suureks,» lausus Lättemaa seikluspargi juhataja Anne-Liis Tim­mer­mann. Lättemaa on perekonnaettevõte ja suur osa rajatisi on ehitatud ise. Näiteks valmib praegu puhkemaja, mille ehitajateks on Timmermanni sõnul tema abikaasa koos vanematega.

Seikluspargi rajas siiski firma, kes on selliseid juba varem loonud.
Puhkealal saab lisaks metsas seiklemisele ujuda, tennist mängida ja telkida. «Need, kes käivad ronimas, saavad ka tunni jooksul tasuta grillkoda kasutada,» ütles Timmermann. Peagi valmib pargialale puhkemaja ja plaanis on ehitada saun. 

Personaalne instruktor
Timmermanni sõnul on külastatavus praegu üsna väike, kuid seda peab ta teiste kohtade ees eeliseks. «Vähene reklaam on olnud teadlik valik, kuna kogu kompleks ei ole veel päris valmis. Teisalt ongi eesmärk pakkuda kliendile privaatsust,» lausus ta.

Abi ei tähenda aga, et instruktor tuleb ja toob kõhklema löönud seikleja kiiresti kuni 11 meetri kõrguselt rajalt alla.

Vähe külastajaid annab teisegi eelise. «Igale külalisele on pakkuda personaalne instruktoriteenus,» ütles Timmer­mann. Instruktor õpetab näiteks, kuidas rajal tasakaalu hoida ja hõlpsamalt seda läbida. «Kui on võimalus abi saada, siis enamasti seda kasutatakse,» sõnas ta.

Abi ei tähenda aga seda, et instruktor tuleb ja toob kõhklema löönud seikleja kiiresti kuni 11 meetri kõrguselt rajalt alla. «Kui otsustate, et lähete rajale, peate olema endas kindel,» lausus Timmermann. Ta lisas, et terviserikke või paanika tekkimise korral aidatakse siiski inimene rajalt maha.

Timmermanni sõnul on pargis käinud ka kõrgust kartvaid inimesi, keda instruktor on suutnud motiveerida lõpuni minema.

Eelisena teiste samalaadsete kohtade ees toob Timmer­mann välja maaläheduse. Tema sõnul on värvilise ja moodsa lahenduse asemel ehitamisel kasutatud palju puitu, seetõttu ei jää näiteks maanteel olev teeviit ka kergelt silma.

«Koht on metsa sees ja privaatne,» sõnas Timmermann.

Seiklused mujal
Elamusi maa ja taeva vahel pakub ka Otepää seikluspark. Tiimar Laine, seikluspargi üks omanikest, lausus, et nende eeliseks on eelkõige koht. «Kuppelmaastik annab hea võimaluse, kuidas mänge ehitada,» sõnas ta.

Teiseks tõi Laine välja pikaajalise kogemuse, sest seljataga on üheksa tegevusaastat. «Oleme esimene seikluspark selles piirkonnas,» nentis ta. Tema sõnul on tegemist Lõuna-Eesti suurima seikluspargiga, kus on peale muude võimaluste pikad õhusõidud, kannatusterada, praktikarada ja veel viis rada. 

Kannatusterada loodi kolm aastat tagasi Laine sõnul selleks, et pakkuda ekstreemsust. «Meie külastajate hulgas oli selliseid, kes olid juba paar korda käinud ja soovisid midagi veel põnevamat,» lausus ta.

Tartu seikluspargi tegevjuht Ragnar Kekkonen nimetas nende esimeseks eeliseks asukoha linnas. «15 minutit raekoja juurest jalutada,» lausus ta. Lisaks tõi ta välja tegevuse aasta ringi. «Suvisel ajal seikluspark, talvel snowtubing, uisuplats ja hokiplats,» lausus ta.

Kas teate?

Seikluspargid

Lättemaa seikluspark