/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2010/06/16/387277t1ha5ff.jpg)
Euroopa Komisjon algatas Euroopa Prokuratuuri loomise, mis hakkab tegelema Euroopa Liidu eelarve vastaste pettustega.
Euroopa loob oma prokuratuuri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa prokuratuurile loodaks detsentraliseeritud struktuur, mis integreeritaks rahvuslikesse süsteemidesse. Euroopa prokuröri valiksid nõukogu ja europarlament. Komisjoni paketikava järgi toetaks europrokuröri neli asetäitjat, lisaks määrataks igast liikmesriigist üks nn delegeeritud europrokurör, kelle ülesandeks saaks uurimiste läbiviimine konkreetsetes liikmesriikides.
Eelnõu kohaselt saaks tulevane europrokurör laialdased volitused euroliidu eelarve ja käibemaksupettustesse puudutavate kriminaaluurimiste läbiviimiseks.
Eestis eeldab prokuratuuri loomine riigikogus vastava otsuse vastuvõtmist. Eelnõu ettevalmistamine sai justiitsministeeriumi ülesandeks, kaasatud on ka siseministeerium ja rahandusministeerium.
Justiitsministeerium ei osanud praegu veel kava kohta täpsemaid kommentaare anda, sest algatus jõudis ministeeriumi alles möödunud reedel. Riigikantselei resolutsiooni järgi tuleb eelnõu ette valmistada septembri keskpaigaks, et valitsus saaks seda arutada 19. septembri istungil.
Euroopa Komisjoni andmetel läheb igal aastal pettuste tõttu kaduma keskmiselt 500 miljonit eurot ELi eelarvefondide raha. Komisjoni hinnangul oleks Euroopa Prokuratuuril aastas uurida umbes 2500 kaasust aastas. Eestis pole siiani konkreetselt euroliidu eelarve vastu toime pandud pettusi statistikat koostades eristatud.
Mitmed euroliidu liikmesriigid, näiteks Suurbritannia, Iirimaa ja Taani on aga teatanud, et ei soovi selles skeemis osaleda, sest näevad selles liiga suurt sammu föderaliseerumise suunas. Seetõttu nähakse ühe võimalusena edasiminekut hoopis tõhustatud koostöö vormis. Eesti seisukohta europrokuratuuri loomise suhtes ei olnud justiitsministeerium esialgu nõus avaldama.
Ettepanekute kohaselt peaks loodav süsteemtuginema juba olemasolevatele ressurssidele, mistõttu arvab komisjon, et täiendavaid kulusid Euroopa Prokuratuuri loomisega ei teki.
Eelnõu kohaselt alustab europrokuratuur tööd 2015. aasta 1. jaanuarist.
Samuti soovib komisjon algatuste paketiga parandada Euroopa pettuste vastase ameti (OLAF) juhtimist ja protseduure ning reformida Eurojusti. Euroopa Prokuratuuri loomise õiguslik alus tuleneb Lissaboni lepingust.