/nginx/o/2012/11/02/1407980t1h4a8e.jpg)
Haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul tekib ravituru avanemisega küsimus – kuidas tagada, et tervishoiuteenused ka vähemkindlustatute jaoks kättesaadavad oleksid?
Haiglate Liidu juht: ravituru avanemisel kaotavad vähemkindlustatud isikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käesolevast sügisest avaneb Euroopa raviturg, seeläbi saavad patsiendid end ravijärjekorras ette osta ka Eestis. Tõsi, esialgu saab end ette osta vaid põlve- ja puusaliigese operatsioonide puhul. Selleks tuleb tasuda operatsiooni eest esialgu ise, kuid hiljem kompenseerib kulutused haigekassa.
Urmas Sule rääkis, et ravituru avanemise osas tuleks põhjalikult läbi vaadata kõik nüansid. Need tuleks korralikult läbi arutada ning konkreetsed lahendused paika panna. Tema hinnangul tekiksid praeguse süsteemi korral topeltjärjekorrad, millest kaotavad majanduslikult kindlustamata isikud. Sealjuures võib juhtuda, et kannatavad kõik.
«Tekivad topeltjärjekorrad. Kui nüüd natuke edasi mõelda, siis… Igaüks saab aru – kui selline olukord tekib, siis on ju pangad ka kohe kohal. Siin võib tekkida päris palju ebaselgeid asjaolusid ning lõppkokkuvõttes võivad kõik kannatada,» rääkis Sule.
«Igaüks saab aru – kui selline olukord tekib, siis on ju pangad ka kohe kohal,» ütles Sule.
Raviarvete esitamine pigem ebavajalik
Erahaigla Fertilitas juht Ivo Saarma käis välja järgmise idee: esitada inimestele ravijuhu lõppedes arve, et nad hoomaksid tervishoiukulutuste tegelikku suurust. Saarma hinnangul hindavad eestlased häbematult vähe seda, mida Eesti praegune süsteem pakub.
Sule seda aga õigeks ei pea. Tema sõnul pole patsiendi jaoks kõige keerulisem ravisummadest arusaamine, vaid kõige keerukam on hoopiski ravisüsteemi sisenemine.
«Meil on patsiente, kelle arved on miljon eurot aastas… Mis me sellega saavutame, kui me patsiendile teatame, et tal on rariteetne haigus ja tema ravikulud on miljon eurot,» küsib Sule.
Haiglate liidu juht lisas, et patsienti peaks ikkagi huvitama eelkõige see, et tema probleem saaks kvaliteetselt ning adekvaatselt lahendatud. Sealjuures pidas Sule kvaliteedi all silmas ka ajafaktorit.
Raviarvete edastamine võib aga asjatult bürokraatiamasinat suurendada. Seda põhjusel, et kui osade raviarstide juures saaks tõepoolest arve koheselt esitada, siis kõigi puhul mitte. Sageli tuleb teha mitmeid erinevaid analüüse ning oodata nende vastuseid. Sellisel juhul saaks arve esitada alles pärast haigusjuhu lõppu.