Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Pühapäeval heisatakse leinalipud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Leinapäeva tähistamine 2007. aastal Tartus repressiooniohvrite mälestusmärgi juures.
Leinapäeva tähistamine 2007. aastal Tartus repressiooniohvrite mälestusmärgi juures. Foto: Sille Annuk

Pühapäeval, 14. juunil on lipupäev, leinapäeva puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid leinalipuna.

Soovituslikult võiks Eesti lipu heisata ka kõikidel elu-, äri- ja büroohoonetel, vahendas riigikantselei pressiesindaja.

Sinimustvalge lipu heiskamisel leinalipuna mälestame neid inimesi ja peresid, kes arreteeriti ja viidi okupatsioonivõimude poolt Venemaale ööl vastu 14. juunit 1941. aastal Eestis korraldatud esimesel massiküüditamisel. Küüditatuist vaid vähestel õnnestus naasta oma kodumaale.

Seinalipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 millimeetri laiune must lint, mille lehvivad otsad ulatuvad lipu lehviva servani.

Masti heiskamisel tõstetakse lipp algul aeglaselt mastitippu ja seejärel langetatakse nii, et lipu alumine äär asetseks masti keskel. Leinalipu langetamisel tõstetakse lipp esmalt mastitippu, seejärel lipp langetatakse.

Lipupäeval Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile. Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.

Tagasi üles