Maris Mägi Moskva-pilet jäi sajandiku taha

Pettunud Mägi on teada saanud, et sõit MMile jääb ära vaid ühe sajandiku tõttu. Tulemust ei aidanud parandada ka fotofinišite korduv ülevaatamine. Foto: Liis Treimann

Naiste 400 meetri tõkkejooksus sündis uus Eesti rekord 56,56.

Kergejõustiku Eesti meistrivõistlused, lõppenud on teise päeva eelviimane ala ehk naiste 400 meetri tõkkejooks. Maris Mägi on võimsa jooksuga esimesena finišisse jõudnud ja staadionikell näitab juubeldava rahva rõõmuks tulemust, mis lubaks tal sõita Moskvas toimuvale MMile. Minut ärevat ootust ja saabub karm tõde: Mägi joostud 56,56 jääb kõigest ühe sajandikuga alla MMi B-normile ja neiu tiitlivõistlustele ei pääse.

«Väga kahju, et nii vähe puudu jäi. See üks sajandik jääb kripeldama,» tunnistas Mägi. «Võrreldes varasemate jooksudega oli areng muidugi suur ja selles mõttes tuleb rahule jääda. Enne võistlust tahtsin lihtsalt võimalikult kiiret aega joosta, sest pole saanud seda eriti harjutada,» ei lasknud tervisega kimpus olev Mägi aga pead norgu.

Kuigi MM-norm jäi täitmata, tähistab 56,56 Eesti rekordit. Eelmine tippmark 57,34 kuulus Tiia Eeskivile.

Ema Anne Mäe käe all treeniv neiu tunnistas, et vasaku jala haige kannakõõlus ei lase ikka veel normaalselt treenida ning seega saab ta harjutada vaid kaks päeva nädalas. Ka Eesti meistrivõistlustel keskendus ta seetõttu ainult 400 meetri tõkkejooksule – alale, mis on ka tema venna Rasmus Mäe leivanumber.

«Ma ei kannata praegu kaks päeva järjest võistelda ja seepärast jätsin eile 400 meetri distantsi vahele. Eks Rasmus muidugi on palju mõjutanud mu otsust just see ala valida. Grit (Šadeiko – toim) ja Rasmus harjutavad trennis kogu aeg tõkkeid, äkki võetakse mind nüüd ka punti,» naeris Mägi.
Samas ei tahtnud neiu veel kindlalt väita, et keskendub edaspidi vaid tõkkejooksule.

«Sellest võiks kunagi saada mu põhiala, aga eks vaatame, mis tulevik toob,» jättis Mägi otsad lahtiseks.

Lisaks Mäele tuli Kadri­oru staadionile MMi B-normide järele ka pikalt võistluspausilt naasnud Ksenija Balta, kes avapäeval tuli 100 meetri jooksu võitjaks ning teisel päeval sai kaela 200 meetri kulla – ajad vastavalt 11,62 ja 23,58. MMi B-normid olid sealjuures 11,36 ja 23,30.

«Praegu tunnen ainult suurt väsimust. Andsin ikkagi eeljooksudes ka endast maksimumi ja neli jooksu kahe päevaga – seda on palju,» rääkis Balta pärast kaht võistlust.
Avapäeval kordas Balta eeljooksus näidatud ajaga 11,62 enda nimel olevat Eesti rekordit, mille ta jooksis 2,5 m/s vastutuules.

«Tuul ei olnud minu poolt,» tunnistas Balta. «Tunnen, et olen B-normiks valmis, aga selleks oleks vaja veidike paremaid tingimusi. Vastutuules on raske joosta, seda eriti 200 meetri distantsil. Seal on kurvist raske välja tulla ja viimasel sirgel tahaks, et midagi kaasa aitaks, aga kui tuul on vastu, siis pole midagi teha,» rääkis Balta.

Samas tunnistas sprinter, et liiga pettunud ta pole. «Ei teagi, mis mul nende MMidega on – juba noorusest olen nendega hädas olnud, sest küll täidan normi liiga hilja või olen vigastatud olnud. Terve karjääri on see mind kimbutanud ja olen vaid ühel MMil saanud käia,» meenutas Balta.

Kaks kuldmedalit kaela saanud Balta tunnistas, et tagasitulek tippsporti on olnud raske. «Ei oskagi kohe oma comeback’i kokku võtta. Igatpidi on raske olnud ja iga võistlus on suur eneseületus. Aga siit saab ainult edasi minna ja ma usun, et küll see hea aeg ka kunagi ära tuleb,» ei viska Balta püssi põõsasse.

Kolmanda ebaõnnesõdurina jäi jahitud MMi B-normidest ilma meeste sprindiäss Marek Niit. Avapäeval alistas Ameerikas treeniv ja õppiv Niit kodustes tingimustes harjutava Rasmus Mägi 400 meetri jooksus. Niidu võiduajaks oli 46,23, Moskvasse oleks pääsenud tulemusega 45,28. «Kokkuvõttes MMi normi ju ei tulnud ja see oli tegelikult mu eesmärk,» tunnistas Niit pärast võistlust.

«Kõik muu läks täppi, aga normitäitmine jäi puudu. Eks see finiš läks, nagu läks – viimastel meetritel andsin päris palju meetreid ära, oleksin ehk pidanud rohkem pingutama. Mägi vastu oli kindlasti huvitav joosta, enne võistlust oli väike ärevus ikka sees.

Meil pole Eestis ammu olnud sellist kand-kannas jooksmist ja üle pika aja oli tõesti huvitav,» jäi Niit Eesti meistrivõistlustega rahule.

Meistrivõistluste teisel päeval sai Niit võidu 200 meetri distantsil, ent siis enam normitäitmise pärast ei muretsenud. «Olen kuu ajaga mõlemal distantsil kaks sekundit ajast maha saanud,» suhtus Niit tulemustesse positiivselt.

«Üksi on ikkagi raske siin treenida. Meil Ameerikas on iga trenn sama intensiivne nagu siin see üks meistrivõistluste nädalavahetus. Iga päev lähed ja tahad end tõestada, siin hakkad iga kord uuesti üksi algusest peale,» selgitas Niit, et ehk jäi normitäitmine ka muutunud treeningutingimuste taha.

Niit tunnistas, et teoreetiliselt on jäänud veel väike võimalus MMile pääseda, sest
1. augustil asub ta 400 meetri jooksus võistlema Kopenhaagenis. Edasi ootab meest ees taas kooliaasta Ameerikas ning valmistumine järgmiseks suvehooajaks.

Tulemused

Eesti meistrivõistluste võitjad