Rahva teenrid: häältelugemine muutus üllatavalt loominguliseks

Sulev Valner Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Vikerraadio saates «Rahva teenrid» avaldasid ajakirjanikud oma üllatust selle üle, et pärast europarlamendi valimisi toimuvad korduvad häältelugemised on muutunud nii loominguliseks, et tuleb arutleda selle üle, kas hääletussedel on rikutud ja kehtetu või mitte.

Rahvusringhäälingu uudiste juht Urmet Kook ütles, et saab häälte esmase kontrolli vajadusest ja soovist küll aru, aga kahtles, kas oli tõesti vaja ka kolmandat ning neljandat ülelugemust: «See muutus juba ühel hetkel naeruväärseks.»

Samuti leidis ta, et tuleks edaspidi täpsustada, milline on korrektne hääletussedel, milline mitte. Näiteks tõi ta sedeli, kus oli peal üks ingliskeelne ropp sõna ja erakonna nimekirja number. «Tekkis vaidlus, kas seda häält peaks arvestama. Terve mõistus ütleks, et mitte, aga see erakond leidis, et tuleks arvestada.»

Koogi sõnul võiks Eesti inimesel ikka nii palju mõistust peas olla, et kui on ette öeldud, et valimissedelile tuleb kirjutada ainult number, läheb arvesse ikka vaid ainult numbrit sisaldav sedel.

Talle sekundeeris Maalehe peatoimetaja Sulev Valner: «Häälte lugemine muutus üllatavalt loominguliseks. Tavamõistusega mõeldes oleks pidanud see olema palju selgem, on reeglid, mida lugejad teavad peast. Nüüd selgus, et on tõlgendamisruumi - üllatavalt palju. Õnneks mitte nii palju, et muutuksid tulemused.».

Valijate arvamus luges

Valneri hinnangul võiks nende valimiste üks põhilisemaid järeldusi olla see, et inimeste hääl loeb. «See tulemus võiks vähemalt pikaks ajaks, kui mitte igaveseks võtta maha nutu ja hala teemal, et valimas pole mõtet käia, sest sinu hääl ei loe niikuinii midagi, ükskõik, kuidas sa hääletad, parteid teevad ikka sellise tulemuse, nagu tahavad,» loetles Valner.

«Pärast neid valimisi võiks küll täitsa kindlalt öelda, et valijad näitasid, et kui nad tahavad, siis nad oma häältega ka teevad sellise tulemuse, mida mitte keegi ei tea ette,» rääkis ajakirjanik. «Selles mõttes on ta isegi mingil määral järg viimase aasta aktsioonidele alates prügikoristusest, et kui inimesed ikka otsustavad midagi teha, siis nad seda ka teevad ja sellel on väga suur mõju.»