/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/06/29/1190186t1he4a2.jpg)
Tänavu mais lahvatanud Reformierakonna sisevalimiste võltsimisskandaal ei toonud üheltki identiteedivarguse ohvrilt kuriteoteadet.
Reformierakonna võltsimisskandaali asjus ei laekunud kuriteoteateid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja kinnitas BNSile, et kuna keegi ei ole pöördunud kannatanuna politsei või prokuratuuri poole, pole uurimisasutustel olnud ka alust kaaluda kriminaalmenetluse alustamist.
Juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar ütles juba mais vahetult pärast skandaali puhkemist, et karistusseadustiku paragrahv 160 sätestab küll valimissüüteod, kuid seda vaid seonduvalt riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogude või Euroopa Parlamendi valimistega.
«Identiteedivargus eeldab aga konkreetset tagajärge, see tähendab kahju isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, mida aga artiklist ei selgu. Juhul kui keegi leiab, et nende õigusi on rikutud, tuleb neil pöörduda õiguskaitseasutuste poole,» ütles Nahkur-Tammiksaar mais BNSile.
Mai lõpus ja juunis sai avalikuks, et Reformierakonna sisevalimistel osalesid kümned partei liikmed ise sellest teadmata. Skandaali tõttu heitis erakond oma ridadest välja Kristiina Ojulandi, kes aga pettuses osalemist omaks ei võtnud ja on lubanud Reformierakonna vastu kohtuteed alustada.