/nginx/o/2013/07/27/1924284t1h82e2.jpg)
Kaitseväe kaplanid asetasid täna hommikul Ida-Virumaal pärjad Sinimägede memoriaalile ja hukkunud punaarmeelaste mälestustähisele ning pidasid palvuse Teise maailmasõja Sinimägede lahingutes langenute ja kannatanute mälestuseks.
Kaplanid mälestasid Sinimägede lahingutes langenuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Teine maailmasõda oli ränk katsumus kogu meie rahvale, kus Eesti kaotas pea neljandiku oma elanikkonnast,» ütles pärja asetanud kaplan nooremleitnant Peeter Paenurm kaitseväe peastaabi teatel. Tema sõnul peavad kaplanid mälestuspalvuses meeles kõiki Sinimägedes langenud sõjamehi sõltumata poolest, kus nad sõdisid, ning mälestavad ka lahingutes hukkunud ja kannatanud tsiviilelanikke.
25. juulist 12. augustini 1944 Sinimägedes Punaarmee ja Saksa vägede vahel toimunud lahing on teadaolevalt veriseim, mis Eesti pinnal on kunagi toimunud. Sinimägedes langenute täpne arv on teadmata, kuid arvatakse, et ainuüksi eestlasi langes umbes 2500. Sõjategevuses said surma või kannatada ka ümbruskonnas elanud tsiviilisikud.
Eesti ei osalenud Teises maailmasõjas riigina. Nõukogude Liit likvideeris Eesti sõjaväe 1940. aastal. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liit viisid okupeeritud Eestis rahvusvahelise õiguse vastaselt läbi sundmobilisatsiooni.