Kristel Kossar: kes ei taha suvitajate raha?

Kristel Kossar Foto: Erakogu

Loogika ütleb, et Eestis peaks iga sesoonsusest sõltuv ärihai mõistma, et näiteks turisminduses, hotelli- ja restoraniettevõtluses saab koort riisuda peaasjalikult suvekuudel, kui inimeste hordid mööda maad liikumas.

Tegelikkus näitab reisihuvilisele hoopis muud: suur osa Eestimaa majutus- ja toitlustusasutustest näib suhtuvat suvesse kui mingisse loodusõnnetusse, mida ei õnnestu paraku ühelgi aastal vältida. Nii iseloomustavadki suvituspiirkonda tohutud restoranisabad, kus toitude ootejärjekorda mõõdetakse tundides, otsa on saanud nii makaronid, sai kui mahl. Mõnes kohas tõstetakse aga suisa käed, suletakse köögiuks ja oodatakse, millal orkaan (loe: suvitajad) üle liigub ning saab jällegi mõnusalt leti taga sõbrannadega lobiseda või oma asju ajada, ilma et peaks nende tüütute klientide eest hoolitsema.

Iseäranis suurt hämmeldust tekitavad aga Eesti restorani- või hotellitöötajad, kes suvise kliendi südamerahuga minema kupatavad, väites, et nad on puhkuse tõttu avatud ainult kolmapäeval või siis ei saa sajal muul põhjusel praegu raha vastu võtta. Kui rahateenimiseks on ainult kolm suvekuud, kas on siis ikka mõistlik ilmtingimata samal ajal puhata? Eeskuju võiks võtta koolipapa Maurusest, kes teatas, et kui raha tuuakse, on tema kohe päris kindlasti alati kodus.