/nginx/o/2013/07/26/1923336t1ha484.jpg)
Huvitav, kas ainult mulle tundub nii või on raamatupoed tõepoolest pungil täis teatmikke pealkirjadega «1001 paika, mida peab enne surma külastama», «1001 raamatut, mida peab lugema, enne kui on hilja» ja nii edasi?
Tellijale
Dario Martinelli: 1001 teatmikku suviseks lugemiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jätame kõrvale selle, et viited mu peatsele surmale tekitavad minus ähmaselt kobrutavat ärevust. Palju enam hämmastab mind selle trendi matemaatiline pool. Üks väärt raamat, mida loetakse heades tingimustes ja korraliku keskendumisega, nõuab oma tubli nädala (ja sealjuures tuleb arvestada, et ma ei räägi siin «Sõjast ja rahust» või «Ulyssesest», sest need võtavad kindlasti rohkem aega). 1001 raamatut jagada 52ga (nädalate arv aastas) teeb – oot-oot – jah, teeb 20 aastat.