Tallinna Ülikool: juhendamise üle kurdavad nii tudengid kui õppejõud

Tallinna Ülikool. Foto: Arno Saar/Õhtuleht

Tallinna Ülikooli õppeosakonna juhataja Helen Joosti sõnul kurdavad magistritöö juhendamisprotsessi üle aeg-ajalt nii üliõpilased kui õppejõud, ülikool on kaalunud asja parandamiseks juhendamislepingute sõlmimist.

«Tagasisidet juhendamisprotsessi kohta saame aeg-ajalt nii üliõpilastelt kui õppejõududelt. Üliõpilaste arvates ei juhenda õppejõud piisavalt ning õppejõudude arvates ei planeeri üliõpilased oma lõputöö valmimist kõige paremini ning jätavad kogu protsessi viimasele paarile kuule, kui tähtaeg juba ukse ees,» märkis Joost.

«On juhtumeid, kus üliõpilased loodavad õppejõududelt rohkem kui ette nähtud – näiteks pole juhendaja asi korrigeerida üliõpilase töös esinevaid kirjavigu,» lausus Joost.

Tema sõnul on nii lõputööde juhendamisele, sisule kui vormistusele esitatavad nõuded kokku lepitud küll, aga mitte üle-ülikooliliselt, vaid instituutide põhiselt. «Tööde iseloom võib olla äärmiselt erinev. Näiteks koreograafia valdkonna loominguline projekt versus kasvatusteaduslik empiiriline uuring,» selgitas ta.

Õppejõududele nähakse koormuse arvestamisel ette ligikaudne juhendamisele kuluv tundide arv, mis sisaldab nii kohtumisi üliõpilasega - vastavalt kokkuleppele kas füüsilisi või virtuaalseid, töö lugemist ja tagasiside andmist. «Erinevates instituutides on juhendamisele kuluv tundide arv erinev ning sõltub lõputöö mahust. See, milline on juhendaja ja juhendatava vaheline kontaktide ajakava ja kokkusaamiste viis, võiks olla kokku lepitud juhendajaga juhendamise algul,» leidis Joost.

Üleülikoolilist kontrollimehhanismi tema sõnul loodud ei ole, seda just tööde ja ka juhendamise suurte eripärade tõttu. «Juhendamise kvaliteedi eest vastutavad akadeemilised üksused.»

Ülikooli õppeosakonna juht kinnitas, et tagasiside on väga oluline, sest seda arvestatakse ametikohtade täitmisel ning õppejõudude tagasivalimisel. «Negatiivse tagasisiside korral arutatakse saabunud tagasiside läbi akadeemilise üksuse juhi ning juhendaja vahel ning analüüsitakse kaebuse sisu ja argumentatsiooni,» kinnitas õppeosakonna juht. Negatiivseid hinnanguid saanud juhendajatega, kes ei ole valitud õppejõud, vaid juhendavad võlaõiguslepingu alusel, ei sõlmita Joosti sõnul edaspidi juhendamiseks lepingut.

Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise magister Triin Hertmann kirjutas Postimehe arvamusportaalis, et ülikoolides on hulk õppejõude, kelle ainus panus juhendamisse on panna valmis lõputöö esilehele oma allkiri ja kasseerida sisse juhendamise eest ette nähtud tasu, jättes tööd kirjutava tudengi jalgratast leiutama. Ta pakkus välja, et tudengi ja juhendaja vahel võiks töö kirjutamise ajaks tekkida lepingulaadne suhe, mis paneb õigused-kohustused paika; tagasiside vormiks võiks olla tudengite antav avalik reiting ja kommentaarid koostöö kohta.

Joost ütles, et võimaliku juhendamislepingu sõlmimise teemal on ülikoolis arutatud, kuid seda valmis pole veel saadud. «Ühtsete juhendamispõhimõtete väljatöötamise teevad raskeks erivormilised lõputööd.»

«Nn avaliku reitinguga me kindlasti nõus ei ole, esiteks andmekaitseseadusest tulenevatel põhjustel (sarnaselt ei avalikustata ju ka üliõpilaste saavutatud tulemusi), teisalt tuleb arvestada, et juhendamine on kahepoolne protsess, kus hea koostöö aluseks on nii õppejõu kui ka üliõpilase poolne osavõtt. Ainult ühe poole arvamuse esitamine ei oleks kindlasti adekvaatne,» leidis Joost.

«Kindlasti aitaks olukorda lahendada ka üliõpilaste julgem ja pöördumine ülikooli õppekava juhtide, akadeemiliste üksuste juhtide või ülikooli juhtkonna poole,» soovitas Joost. «On mõistetav, et töö valmimise protsessi ajal võib seda olla keeruline teha, sest on hirm kas lõputöö saab õiglaselt hinnatud, kuid ilma probleemi teadmata on seda keeruline lahendada.»