Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse liikme Marju Reinvarti sõnul võib lasteaiaõpetajate rahastusmudel lähiajal paraneda, kõik sõltub praeguse koolieelse lasteasutuse seaduse menetlemise käigust.
Lasteaednike liit loodab rahastamise paranemist
Liidul käib haridus- ja teaduministeeriumiga tihe koostöö. Samas ütles Reinvart, et koostööprotsess on siiani olnud väga aeglane. 2000. aastate algul avaldas liit soovi, et lasteaiakasvatajad nimetataks ümber lasteaiaõpetajateks. Protsess jõudis liidu jaoks eduka lõpuni üheksa aastat hiljem.
Juhatuse liikme sõnul pöördutakse riigi poole, kuna omavalitsused ei suuda praegusel hetkel nendele pandud kohustustega toime tulla. Praeguse seadusandluse säilimise korral pole palkade ühtlustumist loota.
«On omavalitsusi, kellel pole võimalik lasteaiaõpetajate palku tõsta. Õpetajate kvalifikatsiooninõuded on aga kõigil ühed, ja seetõttu peaksid ka töötasud olema ühesugused,» rääkis Reinvart.
Valitsus rahalise toetamise kohustust ei tunneta
Juunikuu jooksul esitas Keskerakond valitsusele kahel korral koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise eelnõu. Valitsus on selle mõlemal korral toetuseta jätnud. Valitsuse sõnul pole koolieelses lasteasutuses töötavate õpetajate töötasu alammäärade kehtestamine ja riikliku toetuse tagamine põhjendatud.
Seaduse järgi on alushariduse andmine kohaliku omavalitsuse kohustus. Põhi- ja gümnaasiumihariduse tagamine on aga nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse kohustus. Sellest tulenevalt on riik näinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ette iga-aastase toetuse kohalikele omavalitsustele.
Koolieelse lasteasutuse seaduse paragrahv 10 lõikest 1 tulenevalt on alushariduse andmine läbinisti kohaliku omavalitsuse kohustus. «On üsna selge, et koolieelsete lasteasutuste puhul ei saagi riik sedavõrd selget rahalise toetamise kohustust tunnetada,» on haridus- ja teadusministeeriumi ametlik seisukoht.