Talgud Põgari-Sassil taastavad rannaniidu

Niidurüdi paare pesitseb Eestis vähem kui paarsada ning nende arvukuse suurendamiseks on oluline taastada Lääne-Eesti rannaniite. Foto: Wikipedia

Päikselisel ja tuulisel suvepäeval askeldavad Eesti ühel suuremal, Põgari-Sassi rannaniidul Matsalu rahvuspargis usinad talgulised, kes on tulnud umbsest kontorist värsket õhku hingama, maalilisi kohti avastama, mõnusate inimestega kohtuma, ja mis veelgi tähtsam, pisikese ohustatud kurvitsalise elutingimusi parandama.

Sirgest, tolmusest maanteest ühele poole jääb mets, teisele poole aga vaikne lagendik, taamal mäluvad lehmad rohtu. Maanteest paarisaja meetri kaugusel lagendikul paistavad tublid töölised, kes usuvad, et rüditalgud jäävad neile veel pikaks ajaks südamesse. Ka minule on linna kivide vahelt maale pääsenuna säherdune mitmekesine maastik kosutuseks hingele.

Lahkelt võtab mind vastu Põgari-Sassi talgute juht Triin Tekko (27). Heledapäine tudeng Triin teab rääkida, et Puise poolsaare põhjaosal laiuv rannaniit on elupaigaks ja rändeaegseks peatuspaigaks väga kirjule suleliste seltskonnale, sealhulgas ka niidurüdile. «Siinse elurikkuse hoidmiseks tuleb ala järjepidevalt hooldada. Niidurüdi seisund on kriitiline ja iga õnnestunud pesitsemine suure tähtsusega,» seletab rõõmsa loomuga pikakasvuline piiga, kes õpib Tartu ülikooli neuroteaduste doktorantuuris. «Kuna Läänemere ääres pesitsevaid rüdisid on kõige enam mõjutanud rannaniitude kinnikasvamine, võtamegi männid maha.»