Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Piltuudis: Läti president kinkis Viljandi Folgi avapäeval Eestile suure ajalooteose koopia

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Oliver Kund
Copy
Läti president kinkis Toomas Hendrik Ilvesele albumi jäljendi.
Läti president kinkis Toomas Hendrik Ilvesele albumi jäljendi. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

President Toomas Hendrik Ilves ja Läti ametivend Andris Bērziņš tervitasid täna Viljandis pärimusmuusika festivali külalisi. Eesti riigipea võttis ühtlasi vastu lätlaste kingitud 1888. aastal valminud ja üle 50 kg kaaluva Liivimaa ajalugu koondava albumi «Terra Mariana 1186–1888» (tõlkes «Maarjamaa») täpse jäljendi.

Albumi «Terra Mariana 1186–1888» luksusliku originaali kinkisid 1888. aastal Balti provintside katoliiklased Rooma paavst Leo XIII-le 50. ametijuubeli puhul. Albumi odavam ja lihtsam rahvaväljaanne ilmus 1903. aastal.

Originaalist, mis asub Vatikanis, lasid lätlased teha kümme täpset jäljendit, millest ühe kinkis Läti president täna eestlastele. Albumis on Liivimaa (ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal) ajaloole pühendatud illustratsioone, fotosid ja tekste aastatest 1186–1888.

President Ilves meenutas, et ka Viljandi, kus kaks riigipead täna kohtusid, on osa ajaloolisest Liivimaast, mis on sajandeid ühendanud Eestit ja Lätit, eestlasi ja lätlasi. Läti presidendi tulek Viljandi folgile ning ajaloolise albumi kinkimine eestlastele on aga üks näide kahe naabermaa lähedastest ja lausa isiklikest suhetest.

Terra Mariana originaalist, mis asub Vatikanis, lasid lätlased teha kümme täpset jäljendit, millest ühe kinkis Läti president täna eestlastele.

Eesti riigipea õnnitles president Bērziņšit Läti euroalaga ühinemise lõpliku otsuse puhul.

Kingitud album hakkab täiendama Eesti Rahvusraamatukogu kollektsiooni ning seda on võimalik septembrist märtsini näha Kadrioru kunstimuuseumi näitusel «Kui kunstnik kohtus Kleioga. Ajaloopildid 19. sajandil».

Tagasi üles