Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Weizenbergi allee valmis Kadrioru Seltsi annetuste toel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Uwe Gnadenteich
Copy

Kadrioru park plaanis Weizenbergi tänaval maha võetud vana allee asendada kahe ja poole meetri kõrguste puudega, kuid tänu ootamatule pakkumisele ja Kadrioru Seltsi abile kasvavad seal nüüd kolm korda suuremad puud.


«Esimene variant, mida me ise kaalusime, olid kahe ja poole meetri kõrgused puud, mille tüve läbimõõt oli heal juhul kaks sentimeetrit. Ehk tavapärane istutusmaterjal, mida meie puukoolides tavaliselt on saada, rääkis Kadrioru pargi direktor Ain Järve.

«Aga siis helistas ootamatult Luua puukooli juhataja ja ütles, et neil oli üks tellija oma tellimuse üles öelnud ja meil on nüüd võimalik saada kuue meetri pikkused ja seitsme sentimeetri jämeduste tüvedega uued läänepärnad. Ta ütles ka hinna – ühe puu hind oli 250 eurot. See võttis muidugi hinge kinni, aga soov neid puid saada oli siiras ja piiritu. Ja siin tuligi appi Kadrioru Selts, kes hakkas kohe seda ideed vedama ja raha koguma ja nii saimegi kohe valmis allee,» rääkis Järve.

Nüüd on iga puu juures kuldne plaadike annetajate nimedega. Seal on nii üksikisikuid, abielupaare, terveid suguvõsasid ja ettevõtteid. « Kadrioru Selts ja Kadrioru inimesed on Ain Järvega ju kogu aeg suhelnud. Tal oli see idee juba ammu ja me lihtsalt levitasime seda kohalike inimeste seas. Inimesed võtsid sellest mõttest väga kinni ja see lumepall kasvas veeredes päris suureks. Lõpuks oli toetada soovijaid nii palju, et igaühele oma puud ei jätkunudki,» rääkis Kadrioru Seltsi juhatuse liige Kadi Kesküla.

Praegu on kõikide puude juures küll puidust siltide alused, kuid üsna mitme puu juures on sildid veel puudu. «Seal pole silte sellepärast, et neid pole veel valmis tehtud. Me lihtsalt unustasime ära, et on puhkuste periood ja ei saa kõike nii kiiresti tellida, kui tahad. Kui ise oled aednik, siis ei tule pähe, et kellelgi võiks suvel puhkus olla,» selgitas Järve.
 

Tagasi üles