:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
/nginx/o/2013/04/15/1691288t1h0492.jpg)
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson soovitab kaubandusettevõtetele aktiivset sektorisisest arutelu, mille tulemusena võiks alla kirjutada ühisele palgaleppele, mis omakorda võiks reguleerida poodide lahtiolekuaegu.
Peterson: riigi sekkumist lahtiolekuaegadesse ei läheks vaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen sattunud mitmele arutelule, kus sama teema jutuks kaubandustöötajate endi hulgas. Ma kindlasti ei saa nende eest teemat kommenteerida, aga olen aru saanud, et nad pole ülearu õnnelikud pooltarbetult perest eemal viibitud pühapäevaõhtute ja niinimetatud kvaliteetaja nappuse üle,» lausus Peterson, tuues välja, et vähene käive ja tootlikkus ühe töötunni kohta sunnib ka kaubandustöötaja palga madalamaks kui see tegelikult õiglane oleks.
Peterson tõi näiteks Norra riigi, kus kaubandusettevõtete lahtiolekuajad on reguleeritud sektori enda sees, mitte jäigalt. «Kui näiteks müüja pühapäevaöine töötund on sektoritaseme palgaleppes piisavalt kalliks tehtud, siis enamus poed taipavad uksed õigel ajal sulgeda.» Sellisel juhul jäävad hilisemal ajal avatuks poed, kus säiliks pisut kõrgemate hindade puhul ka piisav käive vastava eritasu maksmiseks, mis on Petersoni sõnul piisavalt paindlik ja kõiki osapooli rahuldav.
Peterson käis välja mõtte, et Eesti teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühing ja Eesti kaupmeeste liit võiksid alla kirjutada ühisele palgaleppele. «Sisemise vaidluse käigus selguksid piisavad määrad ja vajadusel saaks kokkulepet ka sujuvalt muuta ja täpsustada,» selgitas Peterson, ja tõi välja, et Eesti seadused võimaldavad sellise kokkulepet sõlmida nii, et riigi sekkumist üldse vaja ei läheks.