Eesti meeste hariduslik mahajäämus ei vähene

Tallinna Ülikool. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Kusagil mujal Euroopas pole meeste hariduslik mahajäämus nii suur kui Eestis, keskmiselt astub 100 meestudengi kohta ülikooli rohkem kui 150 naistudengit, sealjuures on naistudengitest lõpetajaid lausa kaks korda enam.

Tallinna Ülikool omab andmeid sisseastumisavalduste lõikes. Kui eelmisel aastal olid avalduse esitanute seast 70 protsenti naised ning 30 protsenti mehed, siis praeguseks on lõhe suurenenud.

Käesoleval aastal sai Tallinna Ülikooli sisseastumiseks esitada kuni kaks avaldust. Eilseks oli esitatud 9017 avaldust, millest 72 protsenti olid esitatud naiste ning 28 protsenti meeste poolt. Lihtne arvutus näitab, et saja noormehe kohta esitas avalduse 256 neidu.

Sama probleemi on varem esile toonud ka Eesti Inimarengu Aruanne. «See on kindlasti probleem. On erialasid, kus sooline tasakaal on hädavajalik. Leian, et see on tähtis sotsiaalteadustes,» ütles aastaid Eesti Inimarengu Aruande koostamist eestvedanud Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin.

«Poisid ei ole rumalamad, sageli on nad lihtsalt teistsugused… Eesti kool on tubli tüdruku nägu, nii mõnigi poiss ei suuda selle näoga paraku kohaneda,» ütles Heidmets.

Lõhet vähendab individuaalne vastuvõtt

Tema sõnul aitab soolist lõhet tasakaalustada individuaalsema vastuvõtu korraldamine ülikoolides. Näiteks Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonnas on juba aastaid rakendatud seesugust süsteemi. Näiteks ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialale astumiseks tuleb sooritada akadeemiliste võimete test ning erialakatse.

Tartu Ülikooli puhul võib märgata soolise lõhe kahanemise tendentsi. Kui eelmisel aastal olid avalduse esitanute seast 64 protsenti naised ning 36 protsenti mehed, siis tänaseks on arvud vastavalt 62 protsenti ja 38 protsenti.

Lauristini sõnul tuleks tõsiselt kaaluda säärase vastuvõtu korraldamist ka teistel erialadel. Ta ütles, et kui formaalsete eksamitulemuste põhjal paistavad silma tüdrukud, siis vestlusel on võimalik hinnata ka isiksuse teisi kvaliteete. Sageli kerkivad 2.-3. kursuseks esile hoopis teised näod, kui need, kes ametlike eksamitulemuste taustal seda tegema peaksid.

Ta rääkis, et lääneriikidest üle võetud lävendipõhine süsteem on osutunud n-ö karuteeneks Eesti ühiskonnale. Ameerika Ühendriikides võib seesugune süsteem olla mõistlik, kuna seal on sadu ülikoole. «Seal saadetakse lehvikute kaupa ülikoolidele pabereid,» ütles professor.

Arvestadas kui väike Eesti on, siis ei tohiks individuaalse süsteemi sisseviimine probleemiks osutuda. Lauristini sõnul peaks iga noore väärtus olema Eesti ühiskonna jaoks piisavalt suur, et mitte lasta neil õppida sobimatut eriala või jääda formaalse punktiarvestuse tõttu kõrgharidussüsteemist sootuks välja.

Sooline lõhe murendab ühiskonda

2013. aasta Eesti Inimarengu Aruande peatoimetaja Tallinna Ülikooli psühholoogia professor Mati Heidmets rääkis, et sooline lõhe hariduses pole Eesti jaoks kõigest pelk probleem, vaid vastik ühiskonnamurendaja. Tulemuseks on olukord, kus paljud noored ja haritud naised ei leia kaasat ning pööravad pilgu välismaale.

«Poisid ei ole rumalamad, sageli on nad lihtsalt teistsugused… Eesti kool on tubli tüdruku nägu, nii mõnigi poiss ei suuda selle näoga paraku kohaneda,» ütles Heidmets. Tema sõnul ei peaks kooli eesmärk olema pelgalt teadmiste päheajamine, vaid noorukist inimese tegemine.

«Keegi on tubli päheõppimises ja arvutamises. Teine voolimises ja malemängus, kolmas saab kiita omanäolise laulujoru või vahva pilapildi eest. Tunnustust peab jätkuma kõigile, ka kõige häbelikumale keldrikorruse poisiklutile. See loob eneseusku, mis aitab saada inimeseks,» rääkis ta.

Ka Heidmets pooldab Lauristini ideed rakendada sisseastumiskatsete puhul akadeemilist testi ning erialakatset. Professor lisas, et sarnasel meetodil võetakse tudengeid vastu ka Tallinna Ülikooli psühholoogia instituuti.

ELi soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab, et naiste ja meeste erialavalikud erinevad ning koondutakse nn traditsioonilistele naiste- ja meestealadele. Indeksi järgi õpib kolmanda taseme hariduse üliõpilastest tervishoiu, hariduse, humanitaarteaduste ja kunsti erialadel 40 protsenti kõigist naisüliõpilastest ja vaid 13,2 protsenti meesüliõpilastest.

«Igal juhul on sugude võrdõiguslikkuse temaatika hariduses kompleksne teema ning eeldab mitmekülgseid uuringuid ja avara pilguga analüüsi,» ütles soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper. 

Sisseastujate sooline tasakaal

•   Eesti Maaülikooli avalduse esitanutest olid 50 protsenti naised ja 50 protsenti mehed

•   Tallinna Ülikooli avalduse esitanutest olid 72 protsenti naised ja 28 protsenti mehed

•   Tartu Ülikooli avalduse esitanutest olid 62 protsenti naised ja 38 protsenti mehed

•   Tallinna Tehnikaülikoolist pole õnnestunud andmeid saada