Kõrrejookidega pea parem piiri

200-milliliitrises Aserbaidžaani päritolu 4U granaatõunamahlas on suhkrut 100 milliliitri kohta 13 grammi ehk paki kohta koguni 26 grammi, s.o 13 tükki suhkrut (üks suhkrutükk kaalub umbes 2,1 g). Foto: Toomas Tatar

200-milliliitrine kõrrejook võib katta täielikult lapse päevase magusavajaduse.
 

Poelettidel leidub toredate piltidega kõrrejooke, mida palava ilmaga juues ehk ei adugi, kui kergelt võib soovitatava päevase suhkrukoguse ületada.

Tarbija24 valis suuremate poodide lettidelt seitse 200-milliliitrist kõrrejooki, millel oli süsivesikute sisalduse kõrval märgitud ka suhkrukogus. Küll aga pole pakendite märgistuse põhjal võimalik välja selgitada, millise osa moodustavad nn looduslikud ja millised lisatavad suhkrud.

Kõige vähem sisaldas suhkrut Põltsamaa Draakoni pirni-õunajook, kus seda oli 100 milliliitri kohta 8,3 grammi. Põltsamaa teistes kõrrejookides oli suhkrut kuni nelja grammi ehk ühe teelusikatäie võrra rohkem. Kõige enam leidus suhkrut aga Aserbaidžaani päritolu 4U granaatõunamahlas: saja milliliitri kohta koguni 13 grammi.

Spetsialistide sõnul võiks laps juua maksimaalselt kaks kõrrejooki päevas, ehkki iga päev see soovitatav ei ole. Tallinna lastehaigla lastearst-endokrinoloog Ülle Einberg ei soovita suhkrute liigtarbimise vältimiseks kõrrejooke ja limonaade iga päev lastele anda. «Lapse söögiisu võib halveneda, mistõttu kaob neil huvi tavatoidu vastu,» tõdes Einberg ja lisas, et liigne suhkrutarbimine viib ülekaalu ja sellega seotud haigusteni.

Kui laps joob kõrrejooki, ei tohiks talle samal päeval muid maiustusi enam anda, möönis Einberg, kelle sõnul sobib soojade ilmadega janu kustutamiseks kõige paremini puhas gaseerimata mineraalvesi või morss.

Mõningates kõrrejookides on süsivesikute kogus isegi suurem kui limonaadides (kuni 13,5 g 100 ml kohta), kus see on umbes 10–11 grammi, tõdes Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. «Ilmselt peavad need osaliselt tulema nn looduslikest suhkrutest ja osaliselt lisatavatest suhkrutest, kuid kahjuks ei ole enamiku pakendite märgistuse põhjal võimalik välja selgitada, millise osa moodustavad lisatavad suhkrud,» rääkis Pitsi.

Pitsi selgitas, et olenevalt lapse vanusest võiks magusat ja soolaseid näkse saada päevas kokku kaks kuni neli port­sjonit. Siia alla käivad suhkur, kõikvõimalikud maiustused, küpsetised, karastus- ja mahlajoogid ning kartulikrõpsud.

Üks portsjon on näiteks 100-milliliitrine mahlajook. Kokku võiks lisatavate suhkrute arvelt tulla päevasest energiast maksimaalselt kümme protsenti.

Pitsi sõnul on suhkrurikaste toitude puhul peamisteks ohtudeks liiga suur kalorsus, kuid samas toitainete vähesus. Kõrrejookidest saadakse küll üsna palju energiat, kuid enamasti sisaldavad need väga vähe kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.

See omakorda tähendab, et laps saab küll näiliselt kõhu täis, aga vajalikud toitained jäävad saamata – see hakkab pikapeale avaldama mõju tervisele.

Kui aga lapsele tahetakse kindlasti mahla pakkuda, tuleks osta 100-protsendiline mahl ja seda ise veega lahjendada. Pitsi sõnul ei tohiks aga ka mahla juua üle ühe klaasi päevas, vaid pigem süüa puuvilju.

Lapse päevane veevajadus on üks milliliiter ühe kilokalori kohta. Näiteks kuueaastasel lapsel, kelle päevane energia­vajadus on 1700 kilokalorit, on veevajadus umbes 1,7 liitrit kõikidest allikatest kokku.

Magusate jookide asemel söö pigem puuvilju

Toitumisekspert Tagli Pitsi soovitab piirata mahlajoomist ning mahlajookide asemel süüa puuvilju. Tervise Arengu Instituudi veebipõhise toitumisprogrammi Nutridata andmetel on ühes keskmises õunas (150 g) looduslikke suhkruid umbes 12 grammi, keskmises apelsinis (250 g) 15 grammi, 100 grammis viinamarjades veidi üle 15 grammi ning suures banaanis (200 g) veidi üle 25 grammi.