Pärkna: positsioneerimine on mobiilivarga tabamiseks liiga ebatäpne

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna. Foto: Peeter Langovits.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Priit Pärkna sõnul pole politseil mõtet otsida varastatud telefone mobiilpositsioneerimise meetodil, kuna see ei anna kurjategija tabamiseks piisavalt täpset infot. 

«Mobiiltelefoni asukoha tuvastamine näitab ära umbkaudse piirkonna, kus telefon asub, mitte aga isikut, kes on varguse toime pannud. Kui asukohaks on näiteks magalarajoon, kus ainuüksi ühes tornmajas elab sadu inimesi,  ei ole paraku teadasaamisega väga palju peale hakata – telefon võib olla kümnes erinevas majas või kohas,» selgitas Pärkna.  

Kui positsioneerimine suudab tuvastada telefoni näiteks Tallinna sadama, Viru keskuse või Lasnamäe Katleri asumi täpsusega, siis sealt seadme leidmine on ebaproportsionaalselt aja- ja töömahukas, ega pruugi üldse tulemust anda. Seetõttu kasutab politsei mobiilpositsioneerimist lisameetmena.

«Kuritegude lahendamisel ning inimeste päästmisel kasutatakse mobiiltelefonide positsioneerimist ühe politseitöö võttena paljude hulgas. Paraku ei ole see ebatäpsuse tõttu imerelv, nagu esialgu võiks tunduda.»

Positsioneerimist ei saa politsei pruukida ka valimatult. Põhja Prefektuuri pressiesindaja Ilmar Kahro selgitas, et erinevalt Andmekaitse inspektsiooni nägemusest on kriminaalmenetluse käigus läbi viidav mobiiltelefoni positsioneerimine politsei seisukohalt jälitustoiming, mille läbiviimiseks tuleb saada prokuratuuri luba.

Kriminaalmenetluse alla kuulub iga vargus, millega tekitatud kahju ületab 20 päevamäära ehk 64 eurot.