/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2011/08/12/705780t1h4fdf.jpg)
Läti presidendi idee moodustada Balti riikidele ühine kaitsevägi mõjub praeguses olukorras rehepaplikult ning Eestile tooks see kaasa oma riigikaitse suveräänsuse kaotamise, leiab kaitseministri nõukoja juhataja, reservkolonelleitnant Leo Kunnas.
Kunnas: Balti ühisarmee poleks reaalne isegi siis, kui Läti kõik nõuded täidab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti president Andris Bērziņš ütles reedel, et Balti riigid peaksid moodustama ühised relvajõudude struktuurid ja minema järkjärgult üle ühisarmee moodustamisele. Kunnas sellega ei nõustu.
«Meil ei ole ühtset põhimõttelist aluspõhja, millele ühisarmeed ehitama hakata. See tähendaks seda, et kas meie (Eesti – O.K) peaksime oma põhimõtetest loobuma või peaksid lätlased ja leedulased oma põhimõtetest loobuma. Ma ei pea seda kuigi võimalikuks,» leidis Kunnas.
Tema sõnul on kolme riigi relvajõudude ülesehitamise põhimõtted selleks liiga erinevad. «Meil on palju suurem sõjaaja kaitsevägi, kuna meil on ajateenistus ja reservarmee. Lätlastel ja leedulastel seda ei ole. Kõigepealt peaksid lätlased tõstma kaitsekulutused kahe protsendini ja looma sellise kaitseväe, millega Lätit oleks võimalik kuni liitlasvägede saabumiseni kaitsta,» pakkus Kunnas.
Kui Läti - kellel sisuliselt sõjaaja kaitsevägi puudub, kus on suured võimelüngad, kus kaitsekulutused on sisuliselt ühe protsendi ringis - käib välja idee, et teeme midagi ühiselt, siis see paratamatult kõlab natuke rehepaplikult.
«Kui Läti - kellel sisuliselt sõjaaja kaitsevägi puudub, kus on suured võimelüngad, kus kaitsekulutused on sisuliselt ühe protsendi ringis - käib välja idee, et teeme midagi ühiselt, siis see paratamatult kõlab natuke rehepaplikult.»
Ühisarmeeks pole hädavajadust
Läti president Bērziņš lubas intervjuus BNSile, et riik täidab kaitseinvesteeringute 2 protsendi kohustuse kindlasti 2020. aastaks, aga Kunnase sõnul pole ühisarmee isegi sel juhul kuigi reaalne.
«1990. aastate alguses oli tegelikult selline olukord, kus suur kaitsekoostöö oleks olnud eluliselt vajalik, aga siis, kui häda tegelikult sundis, ühisarmeed ei loodud. Kui midagi ei tehtud häda sunnil, siis miks peaks seda tehtama siis, kui häda ammugi ei ole?» küsis Kunnas.
«Lisaks tähendaks ühisarmee loomine väga suure osa oma suveräänsuse loovutamist, aga riigi kaitse on selline küsimus, kus iga riik tahab lõplikud otsused ise langetada.» Kunnas ütles, et ei tea maailmast sellist näidet, kus riikide kaitseväed oleks liidetud. Seda pole tehtud ka NATOs, mille löögijõu moodustavad liikmesriikide kaitseväed.
Miks president Bērziņš sellise avaldusega välja tuli, on Kunnase sõnul keeruline hinnata. «Ma ei oska öelda, mis põhjused temal selleks olid. Kindlasti tõstab see tema populaarsust ja toob mõnevõrra ka Lätit esile ja teatud mõttes katab ka puudujääke, mis Lätil praegu on,» pakkus ta.
«Nutikaitse ei saa kindlasti seisneda selles, et oma koormat kavalalt teiste kaela veeretada. Balti riikide relvajõudude põhiküsimus on ju selles, et kas Venemaa potentsiaalse sõjalise kallaletungi korral suudaksid nad nii kaua vastupanu osutada, kuni liitlaste abiandmissüsteemid käivituvad. Kuni see küsimus on vastamata, on raske muust rääkida.»