/nginx/o/2013/07/21/1910814t1h1ced.jpg)
Saaremaal on külas koguni kolm Gruusia ooperiteatrit.
Tellijale
Gruusia sünnitab häid lauljaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavused Saaremaa ooperipäevad on pühendatud Gruusiale. Kuressaarde on saabunud koguni kolm sealset ooperiteatrit: Bathumi ooperi- ja balletiteater, Khuthaisi Balantšivadze-nimeline ooperi- ja balletiteater ning Thbilisi Paliašvili-nimeline rahvuslik ooperi- ja balletiteater.
Aga publiku ette astub ka Gruusiast maailmalavadele lennanud bass Paata Burtšuladze, kelle nimi on kaunistanud selliste ooperimajade nagu Metropolitan Opera, Milano La Scala või Covent Gardeni afišše.
Muide, Eesti pole sellele suurepärasele lauljale sugugi tundmatu laik maailmakaardil: esimest korda külastas ta meid 1982. aastal pärast Tšaikovski-nimelise konkursi võitu ja siit on pärit ka tema pojanaine. «Olen Eestist ja ka Saaremaast kuulnud ainult head ja sellepärast ootan eelseisvat reisi suure põnevusega,» kinnitas peagi Eesti poole teele asuv Burtšuladze telefoni-välkintervjuus Postimehele.
Kuidas püsida tipus
1987. aastal kutsus maailmakuulus dirigent Herbert von Karajan Burtšuladze esinema Salzburgi muusikafestivalile. «Karajan oli muidugi täiesti uskumatu, ka minuga saatis ta korda maagilisi asju. Poleks kunagi arvanud, et millekski taoliseks üldse suuteline olen: näiteks laulda mitu fraasi ühe hingetõmbega või kõrgeid noote piano’s. Ta ei öelnud sulle kunagi, mida teha, kõnelesid vaid ta käed,» ütles Burtšuladze.
Kuigi ta on üles astunud paljudel kuulsatel lavadel, pole lauljal enda sõnutsi mingit kindlat eelistust välja kujunenud. «Mul õnnestus esineda Milano La Scala laval teatri hiigelaegadel, Covent Gardeni laval tunnen ennast väga hästi, samuti Viini riigiooperis, ja Metropolitan Opera on alati tasemel.»
Küsimusele, kuidas lauljana tippu jõuda, vastab kuulus bass, et keeruline pole mitte maailma tippmuusikute sekka jõuda, vaid seal püsida. «Kogu aeg tuleb töötada, et muutuda veel paremaks, mitte loorberitele puhkama jääda – minagi õpin kogu aeg,» kõlab tema soovitus noortele ametikaaslastele.
Verdi kirjutatud «Attila», mida Burtšuladze siin neljapäeval esitab ja mida vokaalpartiide poolest peetakse üheks helilooja keerulisemaks helitööks, on lauljale südamelähedane – nimirolli on ta laulnud paljudel ilmakuulsatel lavadel.
«Kuid ka nimiosalise karakter on põnev: kuigi väga võimukas, pöördub ta lõpuks ikka jumala poole, tunnistades tema üleolekut,» avab Burtšuladze rolli karakteristikat. «Mulle on Verdi väga tähtis helilooja, samuti Mussorgski, sest just nende teosed on olnud mu karjääris olulisel kohal.
Väärtustan dramaatilisi rolle, nagu Filippo II ooperis «Don Carlos» või nimiosa ooperis «Boriss Godunov» – ei väsi kunagi leidmast neis üha uusi nüansse.»
Gruusia armastab laulda
Gruusial on ette näidata rikkalikud muusikatraditsioonid ja laulja arvates on see ka põhjus, miks on tema kodumaalt võrsunud nii palju häid lauljaid. «Gruusia muusika on äärmiselt jõuline, rikkaliku harmooniaga.»
Ooperit armastatakse Gruusias väga. «Thbilisi rahvusooper on mõistagi väga heal tasemel: suurepärased lauljad ja orkester. Nende maja on küll praegu remondis, ent loodetavasti on sügisel, kui see jälle avatakse, taas palju põnevat oodata,» nentis ta.
Burtšuladze ise astub kodumaal üles küllaltki harva: peamiselt näeb teda laval omanimelise fondi korraldatud heategevusüritustel. Seesama fond on aidanud paljusid orbusid ja vähekindlustatud perede lapsi ning tõi lauljale seitsme aasta eest ka ÜRO hea tahte saadiku tiitli.
Ooper pole tema sõnul sugugi midagi muutumatut ja kivisse raiutut. «Paraku kipuvad teised asjad laulmisest tähtsamaks muutuma – kui vahepeal võtsid võimu enda kätte dirigendid, siis nüüd on see läinud ooperimajade direktorite ja lavastajate kätte.
Lauljate vokaalsest võimekusest olulisemaks peetakse nende väljanägemist ja näitlemisoskust, iga hinna eest püütakse lavastustega saavutada võimalikult palju meediakära ning see viib ooperi kvaliteedi alla,» on laulja tänapäeva ooperielu suhtes kriitiline.
«Seetõttu ongi ooper näiteks Euroopas palju oma tähtsusest kaotanud – inimesed eelistavad pigem osta mõne varasema kvaliteetse ooperisalvestise plaadi ja seda siis kodus vaadata-kuulata, kui lähevad ooperiteatrisse nigelat lavastust vaatama.»
Ooperipäevad