/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)
/nginx/o/2012/02/16/960648t1h10a2.jpg)
Suvitaja või turist pole niivõrd tavapärasest veidi erinev staatus, kuivõrd hoopis eriline hingeseisund, mille tingib eemalolek oma igapäevasest elukeskkonnast, natuke rohkem vaba raha, päike, meri ja rannaliiv.
Tellijale
Kaupo Meiel: inimene moondub suvitajaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda, kuidas täiesti mõistlikust inimesest saab suvitaja, võib võrrelda sellega, kuidas korralik talumees libahundiks muutub, erisused on vaid detailides. Inimolend moondub libaloomaks täiskuu ajal, suvitajaks seevastu päikese käes. Libahundiks muutudes kasvab inimesele selga kaitsev karvakasukas, suvitajaks muutudes, vastupidi, kaovad seljast riided ja väheneb karvastik.
Enam-vähem õnnelikku lõppu võivad loota mõlemad, sest kui kuu peitu läheb, saab hundist taas inimene ja kui suvepäike asendub sügistuultega, on suvitaja taas korralik kodanik, kellel on riided seljas ja kes käib päeval portfelliga tööl, mitte õlle- või siidripudeliga mööda rannaparki.