/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2012/09/21/1331946t1hf4a1.jpg)
VEB fondi uurimiskomisjon tellis õigusteadlaselt Lasse Lehiselt ekspertiisi, mis peaks augusti lõpuks selgitama, kas fondiga seotud otsused ja toimingud on olnud seadustega kooskõlas.
Uurimiskomisjon tellis VEB fondi toimingute kohta õigusekspertiisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra ütles Postimehele, et komisjon on praeguseks üle kuulanud 15 inimest ja veel sama paljude ülekuulamine jääb sügisesse. Mitmed neist on tema sõnul pidanud vajalikuks tuua selgust, kas kunagised fondiga seotud otsused ja toimingud on olnud põhiseaduse ja toona kehtinud seadustega kooskõlas.
«Kõikvõimalikud konspiratsiooniteooriad algavad sellest, et juba esimesed riigikogu otsused on tegelikult põhiseadusvastased ja neid poleks tohtinud sellisel kujul vastu võtta. Sellele on viidanud ka Rein Järvelill ja riigikontroll,» lausus Vakra.
Samuti soovib komisjon hinnangut VEB fondi sertifikaatidega hiljem tehtud tehingutele. «Küsimus on selles, et oma 1997. aasta aktis väidab riigikontroll, et nende hinnangul on sertifikaatide puhul tegemist riigivaraga, mis oleks pidanud olema arvele võetud. Tegelikult valitsus neid aga kunagi arvele ei võtnud,» märkis ta.
Toimingute ja otsuste õiguspärasust hindab Tartu Ülikooli õigusteaduste doktor Lasse Lehis, kellelt tellitud õigusekspertiis peab valmima augusti lõpuks. «Eesmärk on see, et kui me 28. augustil saame uuesti komisjoniga kokku ja oma tavapärase töörütmi saavutame, oleks meil juba olemas õiguslik hinnang, kas selle peatüki võime lõplikult sulgeda või mitte,» rääkis Vakra.
Tema sõnul koostati ekspertiisi lähteülesanne koos riigikontrolliga, kel on tulevikus õigus kasutada õiguslikku hinnangut ka oma auditiaruande koostamisel. Parlamendi uurimiskomisjoni lõpparuande valimistähtaeg on 2. detsembril.