Pärnu maavalitsus: Rail Baltic lauda ja talumaja vahelt jooksma ei hakka

Raudtee. Foto: Priit Simson

Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärna sõnul ei ole Pärnumaa kohalike omavalitsuste juhtide seas Rail Balticu rajamine nii suurt poleemikat tekitanud kui Raplamaal, seda enam, et kiirrongi trass pole veel selge.

Pärn ütles Postimehele, et maavalitsuses toimus esimene Rail Balticu teemaline koosolek kohalike omavalitsuste juhtidega juuni alguses, kui käis kohal ka konsultant, kes tutvustas projekti. «Vaadati võimalikke trassikoridore ning esitati ka esimesed küsimused ja mõtted.»

Pärnumaal on varasem kogemus Via Baltica planeerimisega, toona nihkus maanteetrass kord ühele ja kord teisele poole. «Pika planeerimisprotsessi käigus said kõik sõna sekka öelda ja lähteseisukohti tutvustavad koosolekud peeti täissaalidele. Kogu planeerimise käigus osales koosolekutel üle 500 inimese ja toona oli tegu ju vaid olemasoleva tee laiendamisega,» märkis Pärn.

Ta lisas, et Via Baltica planeerimisel proovis konsultant nii palju kui võimalik inimestele vastu tulla. «Toona oli selge see, et tee peab olema sõidetav ega tohi samas rikkuda inimeste elukeskkonda. Nii saab see olema ka kiirrongitee rajamisel, trassi asukoht peab olema majanduslikult, sotsiaalselt, kultuuriliselt ja looduskaitseliselt sobilikus kohas. Seni kuni projekti lähteseisukohti ei ole avalikustatud, ei ole ka selge, kust ja kuidas rongi trass jooksma hakkab ja ei saa ka öelda, keda see kahjustab ning keda mitte.»

Pärn selgitas, et säärasel skaalal infrastruktuuri rajamine on pikk protsess ning inimeste huvi selle vastu on juba praegu suur. «Kõik saavad võimaluse sõna sekka öelda. Kindlasti peavad olema ette nähtud leevendavad meetmed, et inimesed saaksid omal maal põldu harida ja seal, kus on müraprobleem, ei tohi inimeste elukvaliteet halveneda.»

«Praegu on laua taga istudes raske öelda, milline mitmest paberile tõmmatud joonest on parem kui teine. Oluline on, et raudteel saaks rong liikuda selle kiirusega, mis ette nähtud, ning et raudtee ühe taluniku majapidamist ning tema loomi ei lahutaks.»

Pärna sõnul on Pärnumaale kiirongitee rajamisel suurimaks küsimuseks maastikukaitsealade ja Natura-alade läbimine. «Õnneks on projektiga seotud palju inimesi ning eksperte, kellega koostöös leitakse parimad lahendused.»

Pärnu prioriteediks on peatus linnas, praegu peetakse parimaks variandiks peatust Papiniidus. «See oleks sobilik nii linnarahvale kui ka ümberkaudsete külade, valdade elanikele, samuti ka Pärnu spaasid külastavatele turistidele.»

Pärna sõnul on pikemad arutelud Rail Balticu teemal Pärnumaal veel ees, sügisel avalikustatakse projekti lähteseisukohad. Ta avaldas lootust, et selleks ajaks on juunis esitatud esimestele küsimustele ka vastused leitud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda ütles Postimehele, et loomulikult arvestab riik võimalikult palju kohalike inimeste arvamuste ja soovidega. «Kindlasti kuulame ära kõik, kes seda soovivad. Samas ei saa garanteerida, et kõikide arvamusi ka arvestatakse, kompromisse tuleb teha mõlemal poolel.»

Ta lisas, et sündmustest ei saa aga ette joosta, trassi valiku protsess alles algab ja veel pole täpselt teada, kust raudtee läbi jooksma hakkab.

Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat ühendava Rail Balticu maakonnaplaneeringute koostamist alustati tänavu mais. Omavalitsustelt on kogutud lähtematerjale ja muu hulgas on toimunud töökoosolekuid Harju, Rapla ja Pärnu maavalitsuses, kus on tutvustatud omavalitsuste esindajatele maakonnaplaneeringute sisu ja ajakava.

Rail Balticu raudtee lähteseisukohtade ning trassialternatiivide avalikud väljapanekud kohalikes omavalitsustes algavad septembris.