Kui täna on väärteo katse alati karistatav, siis uue eelnõuga on see nii vaid juhtudel, kui see on koosseisus ehk vastava paragrahvi juures niimoodi märgitud.
Tulevikus pole väärteo katse reeglina karistatav
«Kui täna on karistatav nii kuriteo kui väärteo puhul alati ka katse, siis teeme sellise muudatuse, et väärteo puhul enam katse reeglina karistatav ei ole,» rääkis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri. «Välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt seaduses kirjas, et väärteo katse on karistatav.»
Ta ütles, et need on võrdlemisi erandlikud juhtumid.
«Näiteks, kui on tegemist varavastase süüteoga ehk kui üritatakse midagi varastada ja see jääb alla kuriteo piiri, siis see katse on karistatav,» tõi Siitam-Nyiri välja. Kuriteo piir on praegu 64 eurot, muudatusega tõuseb see 200 eurole.
Kolmapäeval justiitsministeeriumi poolt kooskõlastusele saadetud eelnõus leitakse, et senine lahendus kujutab endast ülekriminaliseerimist ning on käsitatav ka menetlusökonoomia rikkumisena, kus juba iseenesest väikese ebaõigussisuga väärteo menetlemisel tuleb kontrollida ka selle katset.
Eelnõus seisab, et karistatavaks tuleb lugeda üksnes nende väärtegude katse, mis juba olemuslikult või väljakujunenud praktika kohaselt jäävad katsestaadiumisse, samuti kui katsestaadiumisse jõudnud tegu kujutab endast otsest ohtu õigushüvele, on seda hakanud juba kahjustama või kui juba katsestaadiumisse jõudnud tegu kahjustab üldsuse turvatunnet.
Katse karistatavaks lugemisel tuleb arvestada sedagi, et süüteo katse peab olema eristatav ettevalmistamisest, mis ei ole kehtivas karistusõiguses enam karistatav. Katse olemasolu ja karistatavuse vajadust ei saa põhjendada argumentidega, mis näitavad küll ettevalmistavate tegude, mitte aga katse võimalikkust.
Eeltoodust tulenevalt on edaspidi vaja lugeda väärteokatse karistatavaks üksnes siis, kui see on seaduses eraldi ette nähtud.
Eelnõu on plaanis valitsusele esitada 2013. aasta sügisel. Plaani järgi on jõustamise tähtaeg 2015. aasta 1. jaanuar.