/nginx/o/2011/10/13/790648t1hd9ce.jpg)
Justiitsminiisteeriumi eelnõu peab kehtivas karistusseadustikus lapse või vanema ülalpidamise kohustuse rikkumise eest ette nähtud kriminaalvastutust ülekriminaliseerimiseks ja kaotab selle koosseisu karistusseadustikust.
Alimentide maksmisest hoidumine pole edaspidi kriminaalkuritegu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõus märgitakse, et tegemist on sisuliselt tsiviilõigusliku suhte tagamisega karistusõiguslike meetmetega ning justiitsministeerium leiab, et teatud juhtudel on sellest karistusseadustiku paragrahvist kujunenud nn kättemaksuparagrahv ehk elatisraha saava lapse vanem saab võlgnikku ähvardada kuriteoteate esitamisega, vahendab ERR Uudised.
Eelnõu tõdes, et kui preventiivses mõttes võib selline käitumine võlgnikku isegi mõjutada, siis karistusõiguslikult ei ole selline lähenemine siiski otstarbekas, kuna kriminaalvastutust ei ole ette nähtud mistahes muu võlasuhte jaoks, kus võlgnik ei maksa temalt lepinguga väljamõistetud summat ja seda isegi juhul, kui tegemist oleks väga suure summaga ning raha saaja oleks kas alaealine või abi ning ülalpidamist vajav täiskasvanu.
Muudatusettepanek näeb ette, et elatise kohustuse rikkumine oleks edaspidi väärtegu, mille eest võib saada karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
Preventsiooni mõttes on väärteo eest ette nähtavad sanktsioonid samaväärsed ehk lühiajaline arest võib osutuda tõhusamaks kui näiteks tingimisi vangistus, sealjuures ei takista arest reeglina ka töölkäimist, et oma kohustusi täita, leitakse eelnõus.